Postimees 1940. aastal: millest tuleb Põhja-Euroopa kliima pehmenemine?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sedovi» uurimised võivad anda vastust sellele küsimusele.
Nõukogude Vene suurema jäälõhkuja «Jossif Stalini» saabumisega «Sedovi» kõrvale Teravmägede saartest põhja pool lõppes «Sedovi» 2 aastat ja 2 kuud kestnud triivimine Lena jõe suudmest põiki üle Põhja-Jäämere Grööni mere poole.
Uurimistega, mida «Sedov» toimetas triivimise ajal on kinnitatud ja tõendatud mitmeid F. Nanseni tähelepanekuid tema kuulsast triivimisest üle Põhja-Jäämere «Framiga». On leidnud kinnitust arvamised, et Põhja-Jäämere külmade vete vahetus Atlandi ookeani soojadega toimub viimastel aastatel märksa kiiremini harilikust, mistõttu ka «Sedovi» triivimine läks peaaegu aasta võrra rutem «Frami» omast, kusjuures temperatuurid olid soojemad Nanseni-aegsetest ja lahtine jää ligi 1/3 võrra õhem. Põhja-Jäämere vooluse kiirenemise üheks tagajärjeks tuleb lugeda viimastel aastatel tähelepandud kliima keskmist pehmenemist Põhja-Euroopas ja Siberis. (TASS)
23.1.1940