Vastukaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmas aset leidvast demograafilisest plahvatusest ja selle põhjustest.
Lugesin Taavi Minniku samanimelist artiklit 11.01.2016 Postimehest ja sooviks natuke kaasa mõelda.
Tõepoolest ilmselt inimkond kasvab umbes kümne miljardini aastasaja keskpaigaks ja see on kergelt hirmutav. Kahjuks ei saa täielikult nõustuda hr Minniku teesiga juurdekasvu põhjustest. Inimkonna kasv on olnud pidevalt eksponentsiaalne läbi aastatuhandete ja see ei ole tingitud meditsiini arengust, vaid piisava hulga toidu kättesaadavusest. Selle tõestuse toob hr Minnik ka edaspidises artiklis, kus räägib, et haigustesse suremust kompenseerib inimliik suurema järglaste arvuga.
Hr Minniku järeldusega, et heaolu ja arenenud tervishoid vähendavad sündimust, tuleb täielikult nõustuda. Näiteks on levinud väärarusaam, et üks suur sõda vähendaks maailma rahva arvukust, kuid ei Esimene ega Teine maailmasõda oma koledustes ei põhjustanud mitte mingisugust rahvastiku kasvu pidurdumist. Ainuke teadaolev faktor, mis on põhjustanud rahvastiku vähenemist, on olnud katk, kuid hilisemas minevikus on katkulaadse haiguspuhangu puhkemist takistanud pigem saavutused rahva hügieenis kui meditsiinis.
Inimkonna kasvu mõjudega planeedile ei saa kohe kindlasti nõustuda: «Mida on see meeletu juurdekasv meie planeedile kaasa toonud? Rohkem vaesust, nälga, sõdasid ning tohutu surve ressurssidele. Kõigile ei jätku.» Tõepoolest võib jääda selline mulje meediast, kuid see on poolik pilt. Meedia kajastab eelkõige koledusi, kuid mitte õitsengut, ja ehk inimene oma psüühikas häälestub samuti rohkem ohtudele kui hüvedele.
Jätkub tegelikult küll kõigile ja on lausa uskumatult ilus, mida inimkond koos on suutnud teha: me oleme käinud kosmoses, alistanud tuumajõud ning ehk kõige olulisemana, loonud tehisliku ühisteadvuse, interneti, mis ühendab kogu inimkonna üheks ja võimaldab sekunditega leida vastuseid, kuid loomulikult on inimkonna kasv kaasa toonud ka probleeme: me mõjutame CO2 taset atmosfääris, mis on toonud kaasa kliima soojenemise, ja me oleme hävitamas paljusid looduslikke kooslusi, mis on taastumatud. Ma loodan väga, et Eesti võtab suuna olla üheks teenäitajaks, et viia ühiskond uutele jätkusuutlikele alustele, mis väärtustab elu ja inimest.
Teet Randma
Suur austus vanemtoimetaja Priit Pulleritsule.
Uskumatu, et kõik see, mis Priit Pullerits kirja pani, toimub meie armsas Eestis, väga andeka, targa ja ausa venelanna Tatjana Stomahhiniga ja tema andeka poja Fedoriga. Nii toimitakse ausate, tagasihoidlike eesti keelt valdavate ja Eestit armastavate inimestega. Isegi meie president ja siseminister ei ulatanud abikätt.
Ma loen ja tunnen kaasa eriti Tatjanale, kes võitleb kogu hingest, taludes suisa nälga oma poja parema tuleviku eest. Oleks selliseid emasid rohkem, elurütmi parandajaid. Filmimehed, kas teie lugesite nendest kannatustest ja bürokraatiast? Kirjutan ja silmad kattuvad pisaratega, lihtsalt ei suuda uskuda, et eestlased nii külmad inimesed on. Andku Jumal neile jõudu ja tervist ning unistuste kiiret täitumist. Loodan, et mõni õige mees ulatab abikäe. Aga armsa Eesti seadusetus ja iganenud seadused on soodustanud korruptsiooni ja seda ma lihtsalt ei saa andestada.
Ülo-Rein Märtin