Juhtkiri: mure Ida-Virumaa pärast

Mõni päev tagasi tulid murettekitavad uudised tööpuuduse tõusu kohta viimaste aastate kõrgtasemele Ida-Virumaal, millele reedel järgnesid uudised suurkoondamisest Viru Keemia Grupis. See tähendab, et töötute read Eesti idapoolsemas maakonnas kasvavad veel 500 inimese võrra.

Koondamise põhjuseks on vananenud Kiviter-tehnoloogia ebaefektiivsus, arvesse võttes langenud toornafta hindu ning Eesti Energialt ostetava põlevkivi kõrget hinda. 2015. aasta teisel poolel olid suured koondamised ka Eesti Energias, mida samuti põhjendati ebaefektiivsusega nafta hinna languse tingimustes. See vaid süvendab muret Ida-Virumaa kui regiooni tuleviku suhtes.

Ida-Virumaa on Eesti mõistes eriline maakond ning eriline on ka sealne põlevkivitööstus, mis on suurim kohalik tööandja, seda eelkõige Kohtla-Järve piirkonna monoasulates. Põhimõtteliselt toob põlevkivitööstus Ida-Virumaal leiva lauale tuhandetele ning toob ühtlasi ka raha kohalike kaevurilinnade eelarvesse. Ida-Virumaa on niigi Eesti üks vaesemaid piirkondi ja ilmselt ka üks sotsiaalselt pingestatumaid. Mitu Eesti poliitikut on läbi aastate hirmutanud vihaste kaevurite ja energeetikutega, kes tulevad pärast tööta jäämist tänavale, kuid pigem on reaalsus see, et tühjad ääremaad jäävad veel tühjemaks ja inimesed sõidavad lihtsalt sealt ära, kus on halb.

Mõnes mõttes paneb tänane nafta hinna langus proovile ka põlevkivitööstuses rakendatavate tehnoloogiate efektiivsuse. Viru Keemia Grupi juhid ei ole avaldanud, mida edasine nafta hinna langus endaga kaasa tooks, kuid VKG endine juht Priit Rohumaa on mõni aasta tagasi ühes oma intervjuus öelnud umbes järgmist: kui barrel maksab 60 dollarit, hingame kergendatult, kui 40 dollarit, siis on asjad halvasti. On raske prognoosida homset nafta hinda, kuid teada on, et langemisruumi tänaselt 30 dollarilt barreli kohta on veel, kuna nafta tootmise omahind on Pärsia lahe riikides 8–12 dollarit barreli eest. Seega tuleb loota paremat ja valmistuda halvemaks.

Kindlasti võib praegu öelda, et Eesti põlevkivitööstus on viimastel aastatel uute kuluefektiivsete ja moodsate tehaste avamisega liikunud õiges suunas. Selle sektori efektiivsusesse on tugevasti panustanud nii VKG kui ka Eesti Energia, mh teadus- ja arendustöösse. Põlevkivil on maailma energiaturgudel endiselt suur tulevikuperspektiiv õli- ja kütusetootmise toormena. Kuid see, mis toimub praegu põlevkivitööstuses, peaks meid rohkem mõtlema panema Ida-Virumaa tulevikule. Regioon vajab uusi ja atraktiivseid töökohti, nende loomise nimel peavad tegutsema nii riik kui ka kohalikud omavalitsused, muuhulgas tuleb maksimaalselt ära kasutada põlevkivi sektori arenguvõimalused.