PÄEVAINTERVJUU: «Olen näinud pealt ka meeste ahistamist!»

Marian Võsumets
, produtsent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimehe stuudios selgitasid Kölnis toimunud naisteahistamise «taharrush gamea» olemust ja põhjuseid Eestis elav türklane Mustafa Celik ja siseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo Ringvee.

«Ma arvan, et vale oleks hakata seda nähtust pehmendama, et tegemist ei ole organiseeritud ahistamisega ja luua ettekujutust, et seda tuleks kuidagi aktsepteerida,» sõnas Ringvee «taharrush gamea» fenomeni kommenteerides. «Tegemist on massilise naiste ahistamisega, kus mängu tulevad mängulised elemendid, tagaajamine ja muu taoline,» lisas ta.

«Sellised asjad toimuvad täiesti spontaanselt ning üksinda ei julgeta seda teha,» sõnas massiahistamisi pealt näinud Mustafa Celik, «kui sõbrad üksteist provotseerivad, siis võtavad nad selle võimu ja muutuvad julgemaks.» Ta lisas, et piir on väga õhuke ning mõnikord ei saada arugi enne, kui inimlikkus on kadunud.

«Araabia riikides ei teata, mis on seksuaalne elu, sest nende jaoks algab see alles 30. eluaastates,» jätkas Celik, «enne abiellumist ei suhelda naistega ja naisi omakorda võidakse  surmata selle eest, kui neil peaks enne abielu mingi seksuaalne kokkupuude tekkima. Seega kujutage ette, kui mees peab 20. eluaastatest alates kümmekond aastat nii elama, et ta ei saa end seksuaalselt väljendada –  sellel hetkel algavadki igasugused idiootsused.»

Ringvee lisas, et massipsühhoosi kõrval mängib sellistes tegudes rolli ka karistamatus: «Ka Kölni puhul räägime väga suurest hulgast inimestest ning isegi kui mõni üksik kinni võetakse – mida siis teha? Kas tema tegelikult on süüdi? Need on väga problemaatilised asjad.»

Mõlemad külalised leidsid, et tegemist on pigem araabiamaade probleemiga, kui kogu islamimaailmaga. «Kui ma võrdlen oma riigi – Türgiga – siis Türgis ei juhtu selliseid asju. Vägistamised on üksikjuhtumid nagu igal pool ja mingit organiseeritust seal ei ole. Seega ma ei usu, et see tuleb religioonist, vaid pigem omaenda sotsiaalsest kultuurist – sotsiaalne inimene sa sel juhul ei ole.»

Kui Euroopas on massiahistamise asemel levinud pigem lähisuhtevägivald, siis Ringvee sõnul ei saa väita justkui araabiamaailmas viimast ei eksisteeriks. «See eksisteerib samamoodi ja selle kõrval ei saa väita, et igasugused kultuurilised eripärad alati rikastavad oleksid.»

Seos religiooniga taandub Ringvee sõnul küsimusele meeste ja naiste vahelistest suhetest islamis: «Kui meestel puudub igasugune kontakt naistega, siis ilmselt ei ole ka sotsiaalset kompetentsi, kuidas üldse suhestuda naistega. Naiste ja meeste maailmad on erinevad, võõrad mehed ja naised omavahel araabiamaades – Türgi on siin erijuhtum – kokku ei peaks saama. Ka meie siin omavahel niimoodi rääkima ei peaks, sellepärast, et see on sobimatu usulistel põhjustel.» Teise aspektina tõi ta välja levinud eeldust, et naised peaksid olema allaheitlikud ja kuuletuma meestele.

Mustafa Celik, kes töötab televisioonis operaatorina, meenutas muuhulgas üht juhtumit Pakistanist, kus grupivägivald oli suunatud hoopis meeste vastu: «Seal ollakse sellised ka meeste vastu, mitte ainult naiste. Seal toimus parasjagu protest, kus osales 50-60 meest ning me jäime korrespondendiga täpselt nende vahele intervjueerima. Korrespondenti, kes oli mees, hakati puudutama ja see oli täiesti hull ning lõpuks me põgenesime sealt.» Celiki sõnul taanduvad sellised probleemid suures osas haridusele ja selle puudumisele.

Vaata videost, mida rääkisid saatekülalised antud nähtuse võimalikkusest Eestis!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles