Õpetajate Lehes sel reedel: pagulased koolis, kunsti olulisus, tänavused haridussündmused

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
14. jaanuar 2016 12:22
Õpetajate leht 15.01.2016 | FOTO: ÕL

Õpetajate Leht 15. jaanuaril:

2016. aasta olulisemad haridussündmused

Sirje Pärismaa kirjutab haridussündmustest, konkurssidest, võistlustest, muudatustest ja uuendustest 2016. aastal.

Kakskeelne haridus: kas privileeg või katsumus?

Vene lastel Eestis on teatud mõttes privileegid, kuna neil on valida, kas minna õppima eesti või vene õppekeelega kooli või hoopis keelekümblusklassi.

Kuidas ma eesti keele ära õppisin

«Väänasin oma nägu peegli ees keeleõpiku juhiste järgi ja kuulasin enda jõminat, justkui püüdes häälestada klaverit,» meenutab lastekirjanik Mika Keränen oma eesti keele õppimist.

Pagulased Eesti haridussüsteemis

«Eesti riik peaks kiiremas korras asuma pagulastega tulevikus kokku puutuvatele pedagoogidele multikultuursuse ja religioossuse koolitusi korraldama,» arvab orientalist Martti Kalda.

Peenhäälestaja kogutud klišeed

Kaarel Tarand: Miks erakonnad ekspertteadmist regulaarselt ei kasuta ja oma programmid teadmiste abita kokku luuletavad?

Mängulised ülesanded versus nutistu

Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) ja TLÜ humanitaarteaduste instituudi korraldatud rahvusvaheliselt teaduslikult-praktiliselt konverentsilt «Uuenduslikud võtted ja infotehnoloogia vene keele tunnis» said õpetajad kaasa hulga mängulisi võtteid.

Mobiiliajastul aitab pärismaailmaga sidet säilitada kunst

EKA kunstihariduse professori Jan van Boeckeli sõnul on seis ökoloogilise kriisiga toimetulekus sedavõrd sünge, et depressioon on sellele normaalne reaktsioon.

Ingliskeelsest kõrgharidusest: kommentaariks Oki raporti kohta

Eesti teaduste akadeemia peasekretär Margus Lopp kirjutab, et magistriastmel, kus lõpetajad hakkavad pärast lõpetamist tavaliselt tööle Eesti ettevõtetes ja asutustes, on emakeelne õpe tööga toimetulemiseks, aga ka laiemalt keelekultuuri hoidmiseks ja arenguks ilmtingimata vajalik.

Memme Musi lasteaias kõlab puhas prantsuse keel

Memme Musi eralasteaias Tallinnas pakutakse lastele prantsuse keele algõpet. Sealses Kevade tänava majas on ka Eesti ainus eesti-prantsuse õppekeelega lasteaiarühm. Õppealajuhataja ja õpetaja Jaanika Monroc räägib, kuidas prantslastest õpetajad lastele prantsuse keelt ja maailmakultuuri tutvustavad.

Inglise keel – kes oskab, kes ei oska?

Arvatakse, et eestlased oskavad hästi võõrkeeli, eriti inglise keelt, mis on jõuliselt tunginud igapäevasesse keelekasutusse. Milline on aga tegelik tase?

CertiLingua sertifikaat annab võõrsil konkurentsieelise

Mullu suvest on kolmel Eesti koolil ‒ Tartu Annelinna gümnaasiumil, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumil ja Viljandi gümnaasiumil ‒ õigus väljastada õpilastele rahvusvahelise keele- ja kultuuriteadlikkuse sertifikaati CertiLingua. Sertifikaat, millest Eestis teatakse alles vähe, annab eelise välismaale õppima ja tööle minejatele.

Naudi suhtlemist, naudi õppimist!

Eesti keele grupid keeltekoolis muutuvad järjest rahvusvahelisemaks ja pilt klassiruumis kirjumaks. Üha enam satub rühma õpilasi, kes ei räägi ühtki Euroopas laialt levinud keelt, ja see nõuab õpetajalt lisaenergiat ja -aega.

Tunni peremees on ikka õpetaja, õpik on vaid hea sulane

Inglise keele õppematerjali külluses on üpris keeruline orienteeruda. Kuidas leida oma õpilastele kõige sobivam õppematerjal?

Araabia keeles on 1 + 1 alati 2

Araabia keel ei ole raskem kui teised keeled. Kui araabia keeles on reegel, leiab erandeid sellele harva. Ja tähtede selgeks saamine on paari nädala küsimus. Paraku on araabia keele õppimise võimalused Eestis tagasihoidlikud.

Kus saab Tartu gümnasist soome keelt õppida?

Tartu gümnasist saab soome keelt õppida Soome Instituudi Tartu kontoris, mis asub Werneri kohvikuga samas majas Ülikooli 11.

Võõrkeeleõpetajate liit valmistub suursündmuseks

Eesti võõrkeeleõpetajate liit korraldab 9.‒11. juunini Tallinnas Põhja- ja Baltimaade piirkondliku konverentsi «The Language Teacher and Teaching at Crossroads».

Oh kooliaeg, oh kooliaeg Sri Lankal

«Sri Lanka koolisüsteem on kõikidele tasuta ning enamik Sri Lanka põhirahvusest singlitest eelistab riiklikku kooli. Riik annab igaühele ka riided koolivormi jaoks: tükikese valget riiet pluuside ja särkide jaoks, valge kanga tüdrukute seelikute ja sinise poiste pükste tarvis. Nii on kaks korda päevas tänavad täis säravvalgete riietega lapsi, kes alustavad koduteed kell 13.30, käes vihmavari, mis kaitseb nii päikese kui vajadusel ka vihma eest,» kirjutab Thea Karin.

Pille Pipar – õpetaja, kes kirjutab õpikuid

«Hea keeleõpik on vaheldusrikas ja õpilasi kaasav – selline, mis räägib igapäevastest asjadest igapäevases keeles,» arvab vene õppekeelega Tallinna humanitaargümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja ja mitme õpiku autor Pille Pipar, kes oma kooliajal pidi õppima vene keele tundides sõnu, mida elus kunagi vaja ei läinud.

Heljo Mänd: «Hoidsin endas kirjutamise tuld»

Veebruaris tähistab 90. sünnipäeva armastatud kirjanik Heljo Mänd. On imetlusväärne, et Mõmmi-lugude, «Karu-aabitsa», «Toomas Linnupoja», «Väikeste võilillede» ja väga paljude teiste lastele ja täiskasvanutele mõeldud lugude ja luuletuste autor, kellelt ühtekokku on ilmunud 150 teost, kirjutab ka praegu iga päev. Jaanuari lõpus on temalt oodata mitut uut raamatut.

Empaatiavõimeta pole koolis midagi teha

«Õpilastele võiks mu tundidest midagi head ja inimlikku külge jääda, ka neile, kes pole aines väga tugevad,» soovib Tallinna prantsuse lütseumi prantsuse keele õpetaja Kristjan Haljak.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL