Edward Lucase kolumn: Euroopa julgeolekudilemma vajab lahendamist

Edward Lucas The Economist ajakirjanik, 
Liisa Tagel toimetaja
:

Eurooplased on aastaid kalliks pidanud nii turvalisust kui ka rangeid eraelu puutumatust käsitlevaid seadusi. See võis olla võimalik enne terrorismi ja üle miljoni põgeniku saabumist 2015. aastal. Paljud on endiselt teel. Praegu ei ole see enam võimalik ning midagi peab muutuma, kirjutab ajakirjanik ja raamatute autor Edward Lucas BNSi kolumnis.

Praktiline näide: kujutage ette, et Kölni pearaudteejaamas oleks olnud andmebaasiga ühendatud turvakaamerad. Selles andmebaasis olnuks viie miljoni inimese, sealhulgas kõigi äsjasaabunute andmed. Sel juhul tuvastaksid arvutid kiiresti aastavahetuse massilise seksuaalrünnaku toimepanijad. Rünnaku kohta on praeguseks esitanud kaebuse üle saja naise.

Võite püüda ette kujutada, mis oleks juhtunud siis, kui politsei oleks sekkunud varasel õhtupoolikul, kontrollinud kõigil rünnaku alal viibinuil isikut tõendavaid dokumente, võtnud kõigilt sõrmejäljed, pidanud kinni varem kuriteos karistatud või kahtlaste dokumentidega isikud.

Eraelu puutumatust käsitlevad Saksa seadused keelavad koguda igaks-juhuks-põhimõttel biomeetrilisi andmeid, nagu sõrmejäljed või näokujutised. Samuti muudavad seadused kriminaalõigusasutuste jaoks raskeks olemasolevate andmebaaside põhjaliku läbitöötamise. Igal Saksamaa elanikul lasub kohustus registreerida oma elukoht kohalike võimude juures ja kanda avalikus kohas kaasas isikut tõendavat dokumenti, ent politseil ei ole lubatud tänavatel dokumente kontrollida, rääkimata sõrmejälgede võtmisest. Samuti ei ole Saksa võimudel lubatud kasutada andmebaase kahtlustäratavate tegevusmustrite, nagu telefonikõned ja internetiotsingud, tuvastamiseks sõnumite sisu järele nuhkimisest rääkimata.

«Suure vennaga» seotud hirmud on õigustatud. Nüüdisaegse tehnoloogia võime koguda, ladustada ja töödelda andmeid loob seninägematut võimekust. Isegi kui me usaldame  poliitikutele ja ametnikele nende targa kasutamise, ei saa me olla kindlad selles, keda valitakse ja määratakse ametisse tulevikus. Võimekust aga ei lammutata ja see võib kasutust leida siis, kui totalitaarne kontrollaparaat on ükskord paika saanud. Need on tõsised valupunktid, ent võimalus õhtuti turvaliselt koju minna ja mitte õhku lennata on veelgi tähtsam.

Liberaalse Euroopa ees seisev suur väljakutse on seega, kuidas vastata valijate soovile turvalisuse järele viisil, mis taastab avalikkuse usalduse ilma olulisi väärtusi ohverdamata. See tähendab prioriteetide seadmist. Kui me tahame säilitada passivaba reisimist üle Schengeni ala sisepiiride, peame aktsepteerima palju jõulisemat välispiiri kontrolli, jõu paigutamist selle taha ja tunduvalt tõhusamat politseitööd selle sees. Me peame looma asüülisüsteemi kuritarvituste vastu heidutusmehhanismid, mida toetavad põhjalikud biomeetrilised kontrollid. Me vajame Schengenlandi FBI vastet, millel on volitused viia läbi piiriüleseid juurdlusi ja ligipääs asjassepuutuvate riikide kõigile andmebaasidele.

Luupainajalikus maailmas sõltuks ligipääs andmebaasidele vaid poliitikute suvast ning see leiaks kasutamist kahtlustäratavate inimeste jälgimiseks või isegi rünnakute tõkestamise eesmärgil lennukeelunimekirjade koostamiseks. Sellises süsteemis oleks kuritarvituste potentsiaal tohutu.

Selle asemel tuleks ligipääs andmetele panna sõltuvusse kohtunike (keda tuleks kaitsta poliitilise surve eest – Poola, palun võtke teadmiseks) loast. Lisaks sellele tuleks andmebaase kasutada eelkõige juurdluste abistamiseks: näiteks tuvastamaks neid isikuid, kellega kahtlustatav on rääkinud. Süütud seosed (näiteks palju telefonikõnesid saav pitsarestoran või taksofirma) tuleks juurdlusest välja jätta, ent teisi tuleb uurida.

Briti või Prantsuse standardite järgi pole see suur asi, ent selline lähenemine oleks Saksamaa-sugustes riikides šokeeriv. Kui me laseme avalikkuse pahameelel veelgi suureneda, on alternatiivid veel halvemad.


Edward Lucas on rahvusvaheliselt edukate raamatute «Uus külm sõda» ja «Pettus» autor ja ajakirjanik. Ta kirjutab Briti majandusajakirjale The Economist ning töötab Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresidendina.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadedward lucasEuroopajulgeolek
Samal teemal
Sisuturundus
nädala näod
Google küsib, presidendiks pürgija vastab
päevaintervjuud
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
Viimased uudised
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
PostimeesKõik
Elu24Kõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
TarbijaKõik
MaailmKõik
ArvamusKõik
UudisedKõik
VIIMASED GALERIID
Arhiiv
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE