Reede olid Riias töötatööliste meeleavaldused. Rongikäigust võtsid osa umbes 3000 töötatöölist, kes pöörasid endi nõudmistega peaminister Zelmini ja Läti presidendi Semgalsi poole.
Postimees 1929. aastal: rahvarahutused Lätis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühenduses meeleavaldusega teatab «Latvis», et kommunistid soovisid provokaatorilise sammuga riigipööret esile kutsuda. Kui rongikäik lähenes Gertrudi kirikule, siis kõlas meeleavaldajate ridadest üksik revolvri pauk. Laskjat ei vangistatud.
Vanas linnajaos, kus tänavad kitsad, lõid meeleavaldajad oma ametivenda, vana meest, kes internatsionaali laulmise ajal keeldus mütsi peast võtmast. Kallaletungijad vangistati. Peale nende arreteeriti ka üks kommunist, kes möödunud pühapäeval vennaste surnuaial politseiametnikkudele kallale tungis. Peale selle teatas leht, et reede hommikul oli vahejuhtumine seltskondlistel töödel Riia raudtee ehitamisel. Mõned töölised soovisid Riiga sõita, et meeleavaldusest osa võtta. Teised töölised polnud sellega nõus ja nii tekkis tööliste vahel rüselemine, millesse politsei oli sunnitud vahele segama. Kohal arreteeriti 10 agitaatorit. 13.01.1929