/nginx/o/2016/05/02/5331249t1h7564.jpg)
Ida-Virumaa «noorte kitsede» pusklemine saab hoopis teise varjundi, kui mõelda, et igal kaklusel ehk igal häälel on otsustav roll simsonlaste saatuses. Ühest Repinskist või ühest Dmitrijevist sõltub, kas riigikogu istungitesaali aknaalune teisitimõtlejate rida võetakse kasutusse või mitte, kirjutab arvamusportaali kolumnist Tarmo Pikner.
Paljurahvuseliste riikide eripära seisneb selles, et inimestel on võimalik tähistada erinevate kultuuride ja religioonide pühasid ja traditsioone. Nii saavad sakslased, rootslased ja nüüd ka paljud teised Euroopa rahvad kristlike pühade tähistamise kõrval osa ka islami ramadaani ja hadži üritustest. Nagu on öeldud – erinevus rikastab. Teisalt jällegi – rikastamine eristab.
Meie kodumaistel kristlastel, aga ka mittekristlastel on olnud see-eest võimalik venitada jõulupühi kahe nädala peale, kuna õigeusklikud on oma kalendriga 13 päeva teistest kristluse usuvendadest maha jäänud. Tallinna keskerakondlik linnavalitsus tähistas õigeusu kombe kohaselt Jeesuse sündi 6. jaanuari jõulupühal raekojas (kas patriarh Kirilli või patriarh Bartholomeuse kaanonite järgi, pole teada).
Kohal olid Eestis elavad vene kultuuritegelased. Teiste seas oli kutsutud ka teenekas vene kultuuritegelane, Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Avaldatud fotomaterjali põhjal on selgunud, et Savisaarele viidi kohapeal läbi ka selgeltnägemise tuleproov, mis puhuks oli kohale tellitud ei keegi muu kui Ilona Kaldre isiklikult. Kui palju selgeltnägemine härra Savisaarele veel vabu päevi lubas, pole teada.
Õigeusklike traditsiooniline jõulusöök on nisupuder ja kuivatatud puuviljadest kompott. Kompoti puuduse all keskerakondlased muidugi ei kannata. Seda jagub kogu alanud aastaks, lisaks kaldun arvama, et Savisaare arvukate kompotiseguste tegude päevavalgele tirimisega läheb veel aastaid.
Teadaolevalt haakis Savisaar Keskerakonna Eesti riigist lahti ja kindlustas enda rajatud riigi riigis piire. «Piirivalve ülem» Priit Toobal on peale Toompealt allasadamist kahtlaselt vait jäänud. Samas, tema aatekaaslased riigikogus on seevastu väga äksi täis läinud. Kaks kanget, Ida-Virumaalt pärit riigikogulased Repinski ja Dmitrijev, läksid koguni käsipidi kaklema.
Martin Repinski ühe korra lihtsalt lõi ja kõik – nii ta selgitas, kui tabas kolleeg Dmitri Dmitrijevit fraktsioonikaaslast Siret Kotkat mööda majutusasutust taga ajamas. Repinski pääses käsitsivõitlusest suhteliselt kergelt, kuna Dmitrijev polnud päris kaine ja tema kahe aasta tagused ööklubi kakluskogemused Kiviõli linnapeana ei läinud seekord arvesse.
Džentelmän Repinski päästeoperatsiooni tulemusena Siret Kotka vabanes ahistaja küüsist, lukustades end ohutusse tuppa, kuid sellega polnud lugu veel lõppenud. Solvunud isehakanud peig Dmitrijev käivitas oma auto ja pani otse puusse (tegelikult kändudesse). Selline prohmakas viis riigikogulase automaatselt Keskerakonna kongressil moodustunud kriminaalpartei ridadesse Toobalile ja Laasile seltsiks, kuna kriminaalne 1,5-promilline alkoholijoove autoroolis peaks kindlalt tagama sellesse seltskonda kuulumise õiguse.
Esimesena reageeris toimunule proua Simson, kes mõistis fraktsioonikaaslase Dmitrijevi alkoholijoobes autorooli istumise karmilt hukka. Paraku oma konkurendi Siret Kotka ahistamiskatsest ta vaikib. Vaikib ka Yana Toom, tänu kelle häältele Dmitrijev üldsegi pääses riigikogusse ja seoses sellega saatuslikule erakonna tööplaanialasele seminarile, kus tagaajamiseks ja kähmluseks läks.
Yana Toomil on hoopiski palju tähtsam tegemine ees. Nimelt on ta Narva erikomisjoni esimees, kes peab piirilinnas järjekordselt korra majja lööma. Ei saa ju kauem lubada ebanormaalset olukorda, mis tekkis vahetult Keskerakonna kongressi eelõhtul, mil Narvat valitsevad parteilased löödi kahte lehte. Tekkisid savisaarlased ja simsonlased. Mäletatavasti sai just Yana Toomi venekeelne appihüüd Keskerakonna kongressil otsustavaks, mis viis savisaarlased napilt võidule.
Vaevalt õnnestub Yana Toomil narvakatele ühist mütsi pähe tõmmata. Ülesanne on tal raske – eesmärgiks simsonlased teise usku pöörata, et olla valmis (uue) riigikogu fraktsiooni esimehe valimisteks.
Selles valguses saab Ida-Virumaa «noorte kitsede» pusklemine hoopis teise varjundi. Igal kaklusel ehk igal häälel on otsustav roll simsonlaste saatuses. Ühest Repinskist või ühest Dmitrijevist sõltub, kas riigikogu istungitesaali aknaalune teisitimõtlejate rida võetakse kasutusse või mitte.
Niisiis, üks järjekordne Narva mäss tuleb maha suruda. Ida-Virumaa on juba selline rahutu paik, kus ennegi mässumeelsust taltsutatud. Meenub, et Keskerakonna presidendikandidaadil eelmistel valimistel, Indrek Tarandil, õnnestus üheksakümnendatel erisaadikuna ära hoida Ida-Virumaal üks kodukootud ülestõus.
Nii või teisiti, poliitmaastiku opositsioonitiival käib vilgas tegevus, mida ei saa aga öelda koalitsioonileeri kohta. Valitsus viljeleb endiselt peentuunitud paigallendu. Kelmikast fotosessioonist võis välja lugeda, et peaminister harjutab juba mäest alla lendu. Esialgu küll Lapimaal ja suuskadel. Aga edu mõlemale poolele!