Venemaa pole end viimastel aastatel näidanud kõige usaldusväärsema naabrina ja see on ka põhjus, miks otsivad Venemaa ümbruses asuvad riigid lisagarantiid oma julgeolekule.
Juhtkiri: NATOga või NATOta?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa agressiivne käitumine Läänemerel ja Arktikas on teiste hulgas murelikuks teinud neutraalsed Soome ja Rootsi. Seda muret väljendas Soome president Sauli Niinistö uusaastakõnes, rääkides vajadusest tihendada kaitsekoostööd Soome ja Rootsi vahel. Pühapäeval soome ja rootsi lehtedes ilmunud ühises artiklis jõudsid samale tõdemusele ka peaministrid Stefan Lofven ja Juha Sipilä. Rootsis on päevakorda tõusnud ka 2010. aastal kaotatud ajateenistuse taastamine. Samas rõhutavad Soome ja Rootsi juhid, et nende riikidel pole kavatsust NATOga liituda.
Vene meedia on rootslaste ja soomlaste kaitsekoostöö tihenemisele viimastel kuudel reageerinud suure pahameelega ning Soome ja Rootsi juhte on süüdistatud soovis liituda NATOga. Samas on Soome ja Rootsi mure julgeoleku pärast mõistetav. Mäletame ju eelmisest aastast nii Soome kui ka Rootsi territoriaalpiiride rikkumist Vene sõjalaevade ja -lennukite poolt. Lisaks kasvatab Moskva jõudsalt kohalolekut Arktika piirkonnas, rajades sinna uusi baase ja paigutades Skandinaavia piiride vahetusse lähedusse vägesid ja tehnikat.
Rootsi ja Soome poolt vaadatuna seisneb põhiline julgeolekuprobleem selles, et mitte jääda üksi suurriigi rünnaku alla. Põhimõtteliselt, et ei korduks 1939.–1940. aasta Talvesõja situatsioon, kus väike Soome jäi suure Nõukogude Liidu löögi all. Toona õnnestus Soomel iseseisvus säilitada, kuid hind selle eest oli kõrge. Soome ja Rootsi Balti naabrid, kes aastatel 1939–1940 Soome kombel üksi suurriigi agressioonile ette jäid, on erinevalt Soomest teinud panuse NATO-liikmesusele.
Pärast külma sõja lõppu on kahtlemata tihenenud koostöö ka Soome, Rootsi ja NATO vahel, näiteks on mõlemad Skandinaavia riigid osalenud NATO sõjalistel missioonidel. NATO, Soome ja Rootsi vaheline koostöö on veelgi tihenenud pärast Venemaa agressiooni Ukrainas. Ka viimaste kuude arvamusküsitlused on näidanud soomlaste ja rootslaste kasvavat toetust NATO-liikmesusele.
Põhiliseks vastuargumendiks NATO-le on see, et see võib siduda Rootsi ja Soome sõjaliste konfliktidega, mis võivad aset leida nende piiride lähedal, näiteks Baltimaades. Selle asemel on seni rõhutatud uue kaitsestrateegia kujundamise vajadust, mis ei kopeeriks külma sõja aegseid, vaid arvestaks tänapäeva sõdade ja konfliktide muutunud iseloomu, olles paindlikumad ja liikuvamad, võttes arvesse uusi ohte. Kui aga konfliktioht Läänemere piirkonnas peaks kasvama, jääb ainukeseks julgeolekugarantiiks riikidevaheline süvendatud koostöö. Selle poole Rootsi ja Soome kahtlemata liiguvad. Küsimus seisab vaid selle koostöö formaadis, kuid paistab, et Soome ja Rootsi ei kiirusta ust ka NATO-liikmesuse ees sulgema.