Taavi Minnik: võit surma üle

Taavi Minnik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Minnik.
Taavi Minnik. Foto: Erik Prozes

Taavi Minnik kirjutab maailmas aset leidvast demograafilisest plahvatusest ja selle põhjustest.

Kui ma sündisin, elas meie planeedil umbes viis miljardit inimest, praegu on meid juba umbes 7,5 miljardit ning sajandi keskpaigaks erinevate prognooside järgi ligikaudu kümme miljardit. Selle juurdekasvu peamine põhjus on see, et inimesed on tänu teaduse ja meditsiini arengule õppinud viimase paarisaja aasta jooksul  surma võitma. Väga paljud haigused, mida veel sada aastat tagasi ravida ei suudetud, on praegu ravitavad. Euroopas ja Põhja-Ameerikas mitme aastasaja vältel aset leidnud uuendused teaduses ja meditsiinis on väga kiiresti üle võtnud ka ülejäänud maailm. See omakorda tähendab, et keskmine oodatav eluiga, mis suurema osa inimkonna ajaloost – kiviajast alates – on olnud stabiilselt 30 aasta kandis, on viimase saja aastaga kaks korda pikenenud.

Kui aga vaadata loodust ja loomariiki, siis on surm peamine populatsiooni arvukuse kontrolli all hoidja. Inimene ei ole loomariigis erand. Miks sündis peredes veel 19. sajandi algul sagedasti seitse-kaheksa last ja miks on see tänapäeval samuti näiteks Aafrikas, araabia maades või Ladina-Ameerikas? Ka see on juba looduse poolt sätitud: kui on teada, et kõik lapsed täiseani ei ela, siis annab isend lihtsalt rohkem järglasi. Meil Eestis on rahva kiduras juurdekasvus süüdistatud küll naisi, küll homoseksuaalseid, kuid unustatakse, et ka inimene on loodusriigi osa. Heaolu ja arenenud tervishoid vähendavad sündimust; kui vaadata teise-kolmanda põlve immigrante, siis enamasti kasvab ka nende peredes tunduvalt väiksem arv lapsi kui veel nende vanemate omades, kuna on garanteeritud, et järglased jäävad elama.

Mida on see meeletu juurdekasv meie planeedile kaasa toonud? Rohkem vaesust, nälga, sõdasid ning tohutu surve ressurssidele. Kõigile ei jätku. Kui Eestis on kõige rohkem umbes 40-aastasi inimesi, siis araabia maades on enam kui pooled ühiskonnast nooremad kui 20, Aafrikas isegi nooremad kui 17. Tegelikult on paljudes tänapäeva maailma hädades süüdi noored mehed, kes ei leia kohta elus ega paarilist ega suuda rajada perekonda, kuna pole võimelised maksma kalõmmi või kuidas iganes kusagil pruudiluna nimetatakse.

Tänapäeva kolmas maailm on justkui katlake, milles mulksub miljonite noorte meeste rahulolematus. Millise väljundi see leia, on regiooniti erinev: Ladina-Ameerikas koondutakse endistviisi marksistide sektidesse, Aafrikas ja Aasias islamilippude alla jne. See rahulolematus toidab ka sotsiaalseid vastasseise, kuritegevust jms. Demograafiline plahvatus on ühtlasi käima lükanud praegused migratsiooniprotsessid. Rännatakse ju ka loomariigis sealt, kuhu isendeid liiga palju saanud, sinna, kus on paremad tingimused jahipidamiseks ja hõredam populatsioon.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles