Mihhail Lotman ja Mall Hellam: anonüümsete kommentaaride poolt ja vastu

Mihhail Lotman Foto: Kuvatõmmis videost

Anonüümsete internetikommentaaride rolli ja nende kaotamisega kaasneva üle arutlesid semiootik Mihhail Lotman ja Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam.

Semiootik Mihhail Lotman:

• Suurem osa Eesti kommentaariumis sõnavõtjatest on need, kes tunnevad, et on teatud mõttes elu hammasrataste vahele jäänud ja kommenteerimine on neile teatud väljund. See on nagu sotsiaalne klubi. Nende eest ma olen valmis võitlema. 
  Teine grupp on niinimetatud trollid, kellest osa on siiski inimesed. Siia kuuluvad näiteks Keskerakonna palgalised kommentaatorid. Need ei ole mulle meeldivad inimesed. Kolmas grupp on otseselt idanaabri agendid ja nende aktiivsus kasvab. On väga selgelt näha, et nad jõuavad nii vene- kui ka eestikeelsesse keskkonda.
   
• Sõkalde teradest eraldamine on Jumala funktsioon. Ma tean täpselt, et ei ole Jumal. Kõik oleneb sellest, mida otsida. Mina otsin terasid ja leian. Mul on huvitav lugeda nende inimeste arvamusi, kellel on minust täiesti erinevad eetilised ja intellektuaalsed orientiirid ja erinev taust. Kommentaaride lugemine on mind ka rikastanud.
   
• Anonüümsete kommentaaride keelamine on sõnavabaduse piiramine juba selle definitsiooni järgi. Kommentaarid sõltuvad suurel määral siiski artiklist. Iga kord tuleb muidugi paar-kolm artikliga mitte seotud kommentaari juutide kohta, mõned kommentaarid juutide kohta selle artikliga seoses, minust kui Rotchildide või Siioni tarkade agendist, kommentaare minu välimuse kohta, vene Delfis kirjutatakse, et minu isa keerleb hauas häbist. Kuidas selline asi võib mind puudutada? Ma tõesti ei saa aru. Ma ei saa aru nendest arvamusliidritest, kes nutavad, et neid solvati. Anonüümne sõim ei saa kedagi solvata, see on lihtsalt selline asi. Tean ka inimesi, kes solvuvad laua peale, kui nad vastu lauda jooksevad.
  
   
• Anonüümne sõim on välja öeldud ja ma arvan, et see on vähem ohtlik kui see, mis koguneb sisse. See on ventiil. See on umbes nagu pornograafiaga: riikides, kus see on lubatud, on vägistamisi vähem. Ma arvan, et anonüümse kommenteerimisvõimalusega ühiskonna viha tase langeb.