Sosonko Keresest: Moskva jaoks oli ta alati võõras

Taavi Minnik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gennadi Sosonko
Gennadi Sosonko Foto: Mihkel Maripuu

7. jaanuaril möödub 100 aastat eestlasest male suurmeistri Paul Kerese sünnist. Rahvusvaheline Maleföderatsioon FIDE on alanud aasta kuulutanud Kerese aastaks ning tema sünniaastapäeva tähistamine on Tallinnasse toonud mitu malemaailma tippnime, teiste hulgas Genna Sosonko – male suurmeistri, kes ise kuulunud kunagi maailma tippu. Praegu on Sosonko tuntud kui kommentaator ja malekirjanik, usutluses Postimehele räägib ta Paul Keresest ja nõukogude male toonastest telgitagustest.

-Kui vaatame näiteks vene ja nõukogude teaduse ajalugu, siis on läbivaks jooneks see, et konkurentidest on üritatud vabaneda, kasutades sidemeid võimuga. Kas nõukogude spordis ja males leidis 1940.–1950. aastatel aset midagi võrreldavat? Kas ajal, kui mängis Keres, kirjutati üksteise peale kaebusi?

Kahtlemata kirjutati. Paul teadis seda väga hästi. Tal oli isegi spetsiaalne märkmik, mida ta vaatas, kui Moskvasse sõitis. Sinna oli ta teinud märkmeid selle kohta, kes kellega ei räägi, kes kellega ei tervita jne. Malemaailmas olid omad kirjutamata reeglid ja seadused ning oma intriigid. Keres oli nõukogude males eriline. Ta oli sõitnud mööda Euroopat kellelegi oma reisidest aru andmata, oli olnud võõra riigi kodanik. Tema kohta oli hästi teada, et ta ootas 1944. aastal koos kaaslastega Haapsalus kaatrit, et sõita Rootsi. Me ei saa kunagi teada, mis oleks saanud, kui kaater oleks tulnud. Võibolla oleks Keres Rootsi lipu all tulnud maailmameistriks, võibolla lõpetanud merepõhjas nagu paljud teised sügisel 1944…

Ma ei ole inimene, kellele meeldiksid kõiksugu vandenõuteooriad, kuid kui jutt käib NSV Liidu juhtide huvidest, siis selle nimel võidi korda saata mida tahes. Praegu näiteks arvatakse, et ka Alehhini tappis 1946. aastal NKVD. Kerese saatus rippus pärast ebaõnnestunud põgenemist juuksekarva otsas. Ta diskvalifitseeriti kaheks aastaks, tuli käia ka Pagari tänaval. Tema lesk Maria on hiljem meenutanud, et Nikolai Karotamm soovitas Keresel kirjutada Molotovile. Ja Keres kirjutas. Keegi ei tea, milliseks oleks kujunenud tema saatus, kui ta poleks seda teinud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles