Juhtkiri: paanikaks pole põhjust, eufooriaks samuti mitte

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aastavahetus on tagasi- ja ettevaadete aeg. Postimehe korraldatav traditsiooniline Eesti majandusanalüütikute prognoos ning mullune ülevaade näitab ühest küljest seda, et paanikaks pole põhjust, ent samas pole ka alust eufooriaks.

Maailm oli 2015. aastal (julgeolekupoliitiliselt) rahutu paik. Sõjaline konflikt Ukrainas ning sellega kaasnenud lääneriikide (ka majandust hõlmanud) sanktsioonid Venemaa vastu. Kreeka võlakriis, mis seadis küsimärgi alla euroala tuleviku. Süüria sõda, millesse astus ka Venemaa. Põgenikelaine, millega Euroopa Liit siiani pole hakkama saanud ning mille mõju paneb jätkuvalt proovile ühenduse alustugesid.

Loetletud arengud pole põhjustanud maailmamajanduses kataklüsmi ega börside raevukaid üles-alla hüppeid, kuid on kahtlemata oluliselt mõjutanud üldist kindlustunnet. Mida lähedasem konflikt, seda vahetum mõju turgudele. Meil oli see eriti nähtav Ukrainas toimuva taustal.

Kuid üldpilti vaadates loksub vesi samas sängis. Rahatrükk ja investeeringute toetused küll stimuleerisid majandust, kuid seni (vähemasti meie kandis) suurema nähtava resultaadita – erilist kasvu polnud. «Me küll ei teadnud täpselt, millised mustad luiged välja ujuvad, aga me olime kindlad, et midagi jääb takistama,» ütles Postimehele lõppenud aasta kohta täpseima prognoosi teinud LHV analüütik Heido Vitsur.

Detsembri alguses Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega» tõdes Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai, et kindlustunde vähenemine võib lähiajal veelgi majandusnäitajates kajastuda. Küsimus polegi niivõrd tavalises töölkäijas, vaid just ettevõtjates, kes ei söanda teha julgeid investeeringuid, mis majanduskasvu turgutaksid.

Nii keskpank kui kommertspangad kärpisid tänavu mitu korda varem prognoositud majanduskasvu ja alanud aastaks hoitakse juba eos üsna madalat profiiti. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on juba vähendanud tänavust kasvuväljavaadet, seda nii üleilmses kui meid vahetult puudutava euroala kontekstis. Need tendentsid avalduvad mõistagi ka Postimehe tellimusel valminud käesoleva aasta prognoosides. «Igav,» ütlevad mõnedki rahanduseksperdid valitseva olukorra kohta.

Kui vaadata meie võimalikke kasvuvaldkondi, siis üks tee oli ja on tehnoloogia arenguga seotud ettevõtlus. Mitmesuguseid uusi lahendusi pakkuvad idufirmad, nutiseadmed, robootika – need on märksõnad, mis vähenevate töökätega majanduses edu toovad.

See aga tähendab, et uusi arenguid tuleb ka soosida, mitte uute regulatsioonidega neile kaikaid kodaraisse visata, samuti panustada haridusse ja teadusesse. Peaminister rääkis aastalõpuesinemises teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamise kavadest, tuleb loota, et sõnad ei jää pelgalt sõnadeks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles