Juhtkiri: kalifaadi tuleproov
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2015. aasta jääb paraku meelde terrorirühmitise Islamiriik organiseeritud või sellest inspireeritud ohvriterohkete terrorirünnakutega Prantsusmaal, Türgis, Egiptuses ja mujal. Ka aastavahetuseks on mitmes Euroopa linnas antud terrorihoiatus. Ehkki hiljuti avaldatud andmetel on Islamiriik kaotanud aasta vältel 14 protsenti Süürias ja Iraagis kontrollitud territooriumist, pole mõtet neid arve üle tähtsustada. Islamiriigi peamine relv on ideoloogia, mis on hoolikalt kokku traageldatud islami pühadest tekstidest ja ettekuulutustest ning tagab äärmuslikult häälestatud islamimaailma toetuse. Islamiriigi propagandamasinat toidavad uudised veristest terroriaktidest ning Süürias ja Iraagis nende kätte langenud linnadest. Ilma nendeta tekiks Islamiriigi poolehoidjate hulgas kahtlus, kas maa peal toimuv on ikka jumalale meelepärane.
Islamiriigi puhul tuleb tegelikult arvesse võtta mitut faktorit. Esiteks, tegu on eelkõige ameeriklaste poolt Iraagi poliitilisest ja majanduselust kõrvale tõrjutud, kuid Saddam Husseini režiimi ajal selles riigis valitseva eliidi moodustanud sunniitliku vähemuse ambitsioonika projektiga, millega peaks olema neil nüüd võimalik kaotatud positsioonid tagasi võita. Poliitilises islamis näebki Saddami-aegne eliit tagasituleku võimalust. Sellest tulenevalt on Islamiriigi ideoloogias kesksel kohal mälestus prohvet Muhammedi rajatud kalifaadist ja islami kuldsest ajastust 8.–13. sajandil. Selle kadunud hiilguse taastamisest on lähiajaloos kõnelenud peaaegu kõik radikaalse islami esindajad Al-Qaedast moslemivennaskondadeni, kuid keegi neist pole läinud nii kaugele kui end Islamiriigiks nimetav rühmitis.
Islamimaailma enda sees pole keegi peale Islamiriigi radikaalsete toetajate seda Iraagi ja Süüria territooriumil vohavat kvaasiriiklikku moodustist kalifaadiks tunnistanud ning Islamiriik on praegu põhimõtteliselt sõjajalal kogu ülejäänud maailmaga, mh valdava osaga islamimaailmast. See omakorda tähendab, et Islamiriigi ees seisab kaks rasket ülesannet: ellu jääda ja laieneda ehk teha sama, mida tegi kalifaat prohvet Muhammedi aegadel. Teisi sõnu, selleks et Islamiriigi äärmuslikult meelestatud poolehoidjad ei kaotaks usku praeguse kalifaadi ehtsusesse, on Islamiriigil nende veenmiseks tarvis üha uusi ja uusi võite. Seda võikski nimetada Islamiriigi tuleprooviks. Kui saab selgemaks, et Islamiriik jääb oma arvukatele vastastele alla, siis lööb kõikuma ka tema poolehoidjate usk temasse ja katkeb vabatahtlike voog, kes valmis Islamiriigi ridadesse astuma.