Täna käsitletud USA justiitsministeeriumi raport on Eestist vaadatuna üpris oluline dokument – eelkõige lähiajaloo mõttes. Sealt on võimalik lugeda, milliste Eestiga seotud juhtumitega on tegelenud II maailmasõja aegseid natside sõjakuritegusid uurinud Ameerika riigiasutus OSI. Mõndagi saab teada OSI meetodeist, mille seas leidub ka «eesmärk pühendab abinõu» võtteid.
Pole kahtlust, et inimsusvastaste kuritegude eest vastutus ei aegu ning kui kellegi sõjakuritegusid on võimalik tõendada, siis pole vahet, millise lipu all ta võitles, kas tegu oli natsi või kommunistiga.
Vabas maailmas peab aga kohtupidamine siiski rajanema teistel alustel, kui seda tehti Nõukogude Liidus näiteks Tartu koonduslaagri ülemat Karl Linnast tagaselja surma mõistes.
Linnas võis olla paljugi eest vastutav, mida on tõstnud esile ka Eesti president Lennart Meri kokku kutsutud rahvusvahelise ajalookomisjoni raport. Kuid mehe väljasaatmine USAst Nõukogude Liitu 1987. aastal oli lääneriigi kohta siiski jahmatav samm.
Samuti näeme dokumendist, millist jahti pidas OSI Harry Männilile. Eestis tehtud põhjalik uurimine näitas lõpuks, et Männil küll töötas Saksa-aegses Eesti poliitilises politseis ja osales ka juutide küsitlemisel, kuid tõendeid, et süüdistada teda inimsusvastastes kuritegudes, uurimine ei leidnudki.