Mihhail Lotman: hirm on ohtlikum kui pagulaskriis

Marti Aavik
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihhail Lotman
Mihhail Lotman Foto: Kuvatõmmis videost

Pagulaskriis on reaalne ja avaldab Eestile mõju, ent ühe osa inimeste hirm on ülepaisutatud ja varjutab seda, mis on tegelikult ohtlik, rääkis intervjuus Marti Aavikule Tallinna Ülikooli semiootikaprofessor Mihhail Lotman.

Millised 2015. aasta sündmused on teie arvates olnud sellised, mis järgmist ja veel järgmisi aastaid mõjutavad?

Ukraina sõda, pagulaskriis. Sõjad. Räägitakse ühest sõjast Süürias, aga tegelikult on seal mitu rinnet. Praegu on väga huvitavad sündmused Afganistanis. Aafrikas käivad sõjad. Ohvrite arv on kolossaalne. Räägitakse sadadest tuhandetest, miljonitest inimestest.

Euroopas on Kreeka kriis praegu külmutatud, aga annab ennast veel tunda. Hispaania valimised olid väga huvitavad. Valimised Venezuelas muudavad oluliselt jõudude vahekorda Ladina-Ameerikas. Praegune valimiskampaania USAs, kus ootamatult juhib Donald Trump, kes Eestile oleks väga halb variant.

Milline tähendus on pagulaskriisil teie arvates Euroopa tuleviku jaoks?

Kõige olulisem õppetund oli, et Euroopa polnud selleks valmis. Paraku juhtub siin jälle nii, et reageerime tagantjärele.

Saksamaa on kõige iseloomulikum näide. Angela Merkel alguses kutsus kõiki Saksamaale, aga nüüd räägitakse hoopis, et Schengeni ruumis tuleb vähemalt olulisi korrektiive teha. Kuidas saab niimoodi inimesi massiliselt kutsuda, kui ei tea, kas riik on selleks valmis? Kui ei tea, kui palju neid tuleb ja kes need inimesed on.

Kas on põhjust olla optimistlik hoopis teistest kultuuriruumidest siia tulevate inimeste integreerimise suhtes ?

Ei tule olla optimistlik või pessimistlik, vaid realistlik. Meil on üks sõna: pagulased. Samas on isegi islami maadest tulijate vahel väga suured erinevused. Enamik süürlastest on tõesti sõjapõgenikud. Tean, et paljude põgenejate pered, kes jäid Süüriasse, on tapetud. Inimesed tõesti põgenevad surma eest. Nende kultuur on Euroopa omale väga lähedane. Täiesti teine asi on afgaanid. Seda on näha põgenike laagrites, kus mässavad afgaanid, mitte süürlased. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles