Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Riina Mattila: lapsed jäid üksi koju, Soome lastekaitsjad viisid nad minema

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Riina Mattila, sotsiaaltöötaja | FOTO: Erakogu

Riina Mattila, juhtiv sotsiaaltöötaja Espoos lükkab ümber eestlaste hulgas levivaid väärarusaamu Soome lastekaitse tegevuse kohta.

Eesti lapse kohta tuli teatis, et lasteaiaõpetaja on lapse pärast mures – ta on rahutu ja agressiivne, tahab kogu aeg sülle tulla. Koju minna ei taha, nutab. Sotsiaaltöötajad kohtuvad perega ja selgub, et mõlemad vanemad on töötud, maksud on maksmata ja perele on tulnud teade, et kahe nädala pärast tõstetakse nad korterist välja. Vanemad on paanikas ja nüüd veel lastekaitsetöötajad ka ukse taga.

Kohtumisel ema nutab, isa muretseb olukorra pärast ja räägib, et on tarbinud alkoholi rohkem kui varem. Vanemad on nõutud ja ei oska kuskilt abi otsida. Lastekaitse sotsiaaltöötaja võtab telefoni, helistab ja lepib kokku aja toimetulekutoetuse saamiseks, helistab linna korteriosakonda ja peatab perekonna väljatõstmise.

Perekonnaga lepitakse kokku uus aeg kohtumiseks ja vanematega arutatakse, kuidas last ja kogu perekonda aidata. Vanemad on tänulikud, ema nutab rõõmust, et kõik lahenes ja perekond sai abi.

See on vaid üks tõestisündinud lugudest, kus Soomes elav eesti pere sai lastekaitsest tuge ja abi. Samas ilmuvad Eesti meedias järjest lood, kus hirmunud vanemad räägivad, kuidas nende lapsed on ootamatult lastekodudesse viidud ja nad on teisel pool lahte igas mõttes abita jäänud. Internetiportaalides kogutakse müüvate pealkirjade alla sadu kommentaare, kuid tervikuna esitatakse Soome seaduste ja lastekaitsetöö kohta valesid fakte.

Olen üle 20 aasta teinud sotsiaaltööd nii Eestis kui Soomes. Praegu töötan Soome ühes suuremas omavalitsuses lastekaitses juhtiva sotsiaaltöötajana ja tean, millised seadused Soomes laste õigusi kaitsevad ning milline on lastekaitsetöötajate igapäevane töö. Näiteks laste kiire paigutamine vastuvõtukeskusesse või lastekodudesse moodustab meie igapäevatööst väga väikese osa ja seda tehakse ainult erandjuhtudel. Iga laps tahab olla kodus ja selleks on väga selged seadusest tulenevad põhjused, kui lastekaitsetöötaja teeb otsuse, et lapse jaoks on turvalisem olla kodust eemal.

Ka meie lastekaitseklientide seas on mitmeid eesti peresid. Igaühel neist on oma lugu ja omad põhjused, miks neist on saanud meie kliendid. Võrreldes Eestiga on suur erinevus näiteks selles, et Soomes pööratakse ennetavale sotsiaaltööle palju rohkem tähelepanu. Kui laps on lasteaias või koolis rahutu või agressiivne, hakatakse otsima põhjuseid, miks see niimoodi on. Kui Soomes on õpetaja lapse pärast mures, küsib ta perekonna, peresuhete ja elamistingimuste kohta. Eestlastele võib see tunduda võõras – miks ta küsib ja miks ma pean nendele küsimustele vastama? Õpetaja kohustus on teatada probleemidest lastekaitsesse ja töötaja kohustus on pöördumisele vastata.

Vahel reageeritakse lapse äravõtmise hirmus nii, et lihtsalt karjutakse telefonis lastekaitsetöötaja peale. Eestlased ei mõtle sageli, et ühest riigist teise kolimine on laste jaoks suurte muutuste aeg – võõras riik, võõras keel, uued sõbrad (kui neid üldse on). Kui ema-isa on kogu aeg tööl ja perel pole ka ühiseid harrastusi, jääbki laps sageli tähelepanuta ja tal tekivad probleemid. Vanemad leevendavad oma tööpingeid alkoholi või muude mõnuainetega. Kui lapse murelikku olekut märgatakse ja vanematega rääkides sellele lahendust ei leita, on kohustus teatada asjast lastekaitsesse.

Lapse ja pere aitamiseks pakutakse Soomes mitmesugust abi, näiteks tugiisiku leidmine, peretöö teenused, rahaline toetus harrastuse eest tasumiseks, kui peres on majanduslikud raskused. Lastekaitse on vaid üks võimalustest, mida saab perede aitamiseks ja laste õiguste kaitseks kasutada. Tahame teha vanematega koostööd ja leida koos perega ühiseid lahendusi. Lastekaitsetöötaja ei lähe Soomes peresse mõttega, et saaks lapse ära viia või ajutiselt hoolekandeasutusse paigutada.

Samas võin oma töökogemusest tuua näite, kus mitmetoalises korteris elatakse suurema grupiga koos, igal mehel on oma tuba, aga ühes toas elab väikese lapsega pere. Kui täiskasvanud hakkavad pidutsema ja seda kõike peab kaasa tegema 3-aastane laps, siis on selge, et see ei ole lapsele sobiv keskkond. Politsei peab väljakutse ajal koos lastekaitsetöötajaga tegema kiire otsuse, kas laps tuleb viia turvalisse kohta või leitakse mõni muu lahendus.

Esineb ka olukordi, kus lapsevanemad helistavad ise lastekaitsesse ja paluvad teismelise noore turvalisse kohta paigutada. Või on peres vägivaldne olukord, mis on ohtlik nii lastele kui ka täiskasvanule.

Sõltumata olukorrast oleme lastekaitses alati otsimas lahendusi ning kui need sünnivad dialoogis ja koostöös perega, on see reeglina kõikide jaoks parim lahendus.

Tagasi üles