See, et üks leetritesse nakatunuid sattus olema just ämmaemand, kes puutus pärast nakatumist kokku umbes 40 kolleegi ja patsiendiga, on väga halb juhuste kokkulangemine. Võib vaid kujutleda muret ja närvipinget, mida kogevad need lapseootel naised, keda on nüüd kontrolli kutsutud. Soovime, et neil läheks kõik hästi ja head analüüsivastused tuleksid kiirelt.
See sündmus annab mõtlemisainet nii meditsiiniasutustele kui ka nendele lastevanematele, kes pole lasknud oma lapsi riikliku kava järgi vaktsineerida. Üldisemalt on võidetuks peetud haiguste tagasitulek aga meeldetuletus kõigile inimestele, kes reisivad palju, ja eriti nendele, kes lähevad mõnda piirkonda, kus ohtlikke haigusi esineb. Reisimeditsiini kabinette on Eestis mitu ja sealt saab arsti nõuandeid, mida teha ning kas on vaja vaktsineerida.
Seni teada oleva põhjal ei teinud haigestunud ämmaemand ise midagi otseselt valesti. Kindlasti on see aga tõsise mõtlemise hetk meditsiiniasutustele, kas ja kuidas kontrollida oma personali senisest paremini, et neist endist ei saaks nakkuste levitajaid. Terviseamet on juba varem andnud soovituse, et riskirühma kuuluvad inimesed laseksid oma verest mõõta, kas neil on olemas leetrite viirust tõrjuvad antikehad. Nende hulgas, kellel terviseamet soovitas teha leetrite-, punetiste- ja mumpsivastase vaktsiini (MMR), on teiste seas nii meditsiinitöötajad kui ka rasedust plaanivad naised. Soovituse järgijate arv on aga üpris väike: nii eelmisel kui ka üle-eelmisel aastal sai MMR-vaktsiini pisut üle 60 täiskasvanu.
MMR on riikliku vaktsineerimiskava osa ning selle järgi peaksid vaktsiini saama kõik lapsed kaks korda: 1- ja 13-aastaselt. Siiski oli Eestis eelmise aasta lõpu seisuga 6601 last vanuses 2–14 aastat, keda polnud kordagi leetrite, punetiste ja mumpsi vastu vaktsineeritud – üle 6 protsendi selles vanuserühmas lastest. Terviseameti pressiesindaja tõi välja, et miskipärast on enim vaktsineerimata lapsi Harjumaal.
Viirused ei küsi, kas ja millise netiportaali vestlusringist lapsevanemad oma vaktsiinivastasele hoiakule tuge leidsid.
Kas põhjus on leviv vaktsiinivastasus või hooletus? Viirused ei küsi, kas ja millise netiportaali vestlusringist lapsevanemad oma hoiakutele tuge leidsid. Kõhkluste korral oleks mõistlik, et lapsevanemad loeks vaktsineerimise kohta ka terviseameti veebilehtedel olevat (näit vaktsineeri.ee). Kindlasti on vaktsiinipelglikel arukas esitada tekkinud küsimused oma perearstile. Olles tutvunud kõigi argumentidega ja ära kuulanud oma arsti vastused, saab teha informeeritud valiku. Kuulujuttude põhjal, olgu need kirjas kasvõi internetis, pole oma laste tervist mõjutavate otsuste langetamine kindlasti arukas.
Läänemaailmas, sealhulgas Eestis, on mitmed nakkushaigused jäänud minevikku just tänu vaktsineerimisele. See on teinud inimesed aga üksiti põhjendamatult muretuks. Tasub mõista, et inimesed reisivad üle ilma ning ohtlik haigus võib jõuda meieni kust tahes maailma nurgast.