Kuude kaupa on meie linnas sarlaki taud kestnud, aga selle peale vaatamata ei ole veel taudi raugemist märgata. Koguni ümberpöördult, haigus on viimasel ajal kliiniliselt raskema kuju omandanud.
Postimees 1926. aastal: ühine võitlus haiguste vastu
15. detsember 2015, 14:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See kohustab meid kõiki jõude kokku võtma, et sellest raskest haigusest kord jagu saada. Vale oleks arvamine, nagu suudaksid arstid üksi kõik ära teha, et taudi lõpetada. Ei, selleks on kõigi kaaskodanikkude kaasabi tarvis ja sellepärast pöörab Tartu linnavalitsuse tervishoiu osakond kõigi kaaskodanikkude poole palvega, seda kaasabi mitte keelata.
Iga nakkushaiguse, ka sarlaki eduka mahasurumise eeltingimuseks on kõik haiguse pesad, s.o. iga üksik haiguse juhus, teatavaks ja arsti poolt näidatud abinõudega kahjutuks teha. See on aga ainult siis võimalik, kui kaaskodanikud igast kahtlasest haiguse juhtumisest (järsk palavik, selle juures valud kurgus, siis naha õhetis jne.) tervishoiu osakonnale (Gildi tän. 8) viibimata teataksid sel juhtumisel, kui niisuguse kahtlase haige juurde arsti ei ole kutsutud. Tervishoiu osakond teeb omalt poolt korralduse tasuta haiguse kindlaksmääramiseks ja võtab tarvilikud abinõud haiguse piiramiseks ette.
PM 15.12.1926