Avo-Rein Tereping: kas piirangud on imevahend liigse joomise pidurdamiseks?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avo-Rein Tereping
Avo-Rein Tereping Foto: SCANPIX

Poliitikute sõnavõttudes alkoholitarbimise vähendamisest olen kuulnud vaid vajadusest rakendada üha rangemaid piiranguid ja keelde, kahjuks mitte sõnagi muudest meetmetest, kirjutab psühholoogiadoktor Avo-Rein Tereping.

27. novembril toimus Tallinnas Alkoholikonverents 2015 «Muutused või elu mugavustsoonis». See on igati tänuväärt üritus, sest Eesti täiskasvanud elanike poolt 2014. aasta jooksul joodud puhta alkoholi kogus – 11,7 liitrit inimese kohta – võiks olla oluliselt väiksem. Ülemaailmse Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitus on juua mitte üle kuue liitri aastas. Konverentsile olid esinema kutsutud ka selle ala spetsialistid Itaaliast ja Prantsusmaalt, mistap avanes suurepärane võimalus võrrelda alkoholi pruukimise trende meil ja neis riikides.

Võrdlus Põhjamaadega

Alkoholi tarbimist mõjutavaid tegureid on palju ja kahtlemata on nende seas oluline koht nii kättesaadavusel kui ka reklaamil. Küllap seetõttu on ka põhjendatud püüd vähendada alkoholitarbimist nii kättesaadavuse kui ka reklaami piiramisega. 

Kuid piirangud ja keelud ei ole ainus vahend, ehkki poliitikutele näib see sageli nõnda tunduvat.

Seda enam, et inimeste käitumise juhtimine keeldude ja piirangutega tundub olevat kõige lihtsam tee tulemusteni jõudmiseks. Kuid piirangud ja keelud ei ole ainus vahend, ehkki poliitikutele näib see sageli nõnda tunduvat.

Võrreldes alkoholi tarbimist naabritega, on Eesti küll esirinnas, kuid erinevus Soomega on üsna väike.

Foto: Ettekanne

Võrreldes aga alkoholi müügi näitajad Eestis, Soomes ja Rootsis, näeme alkoholi kättesaadavuses ja hinnas lausa tohutuid erinevusi. 

Eestis on alkohol ca kaks korda odavam kui Soomes ja Rootsis. Miks on siis Soome paremus Eesti ees alkoholi tarbimises sedavõrd väike? Põhjanaabrid joovad aastas meist kõigest 0,5 liitrit vähem alkoholi, ehkki hind on kõrgem ja alkoholi kättesaadavus oluliselt piiratum.

Foto: Ettekanne

Siit kerkivad kahtlused – kas piirangud on imevahend liigse joomise pidurdamiseks? Ometi on Eesti alkoholipoliitika keskendunud ennekõike piirangutele ja (osaliselt) ka aktsiisitõusule, s.o alkoholi hinna tõstmisele. Tõsi küll, poliitikute vaates on aktsiisitõus ennekõike riigikassa täitmise vahendiks. 

Kuid mõjustamise psühholoogiast on teada-tuntud, et keelud mõjutavad inimese käitumist oluliselt vähem kui muud mõjurid.

Keelud ja hoiakud

Itaalia teadur Sara Rolando rääkis konverentsil alkoholi tarbimisega seotud hoiakutest. Ta võrdles erinevaid joomiskultuure – Itaalias ja Soomes (nn Vahemere maade ja Põhjamaade joomiskultuur). Soomes on teatud vanuseni lastele alkohol keelatud, samal ajal näevad lapsed oma vanemate purjusolekut ja ootavad pikisilmi, millal saabub «alkoholivabadus». Esimesed alkoholikatsetused on Põhjamaades tavaliselt eakaaslastega, mitte perekonnas. Samuti käib asi Eestis.

Itaalias proovib laps veini maitset üsna noores eas ja pere keskel. Just nimelt proovib, mitte ei joo. Ta näeb, et ka vanemad maitsevad veini ja suhtlevad, mitte ei joo ennast purju. Ümbritsevad inimesed ei luba purjujoomist ja nii kujuneb juba lapsepõlvest hoiak, et purjusolek on häbistav. Sara Rolando hoiatas küll käitumismallide mehaanilise ülevõtmise eest, kuid päris kindlasti on ohutum keskkond laste hoiakute kujundamiseks perekond kui endavanuste seltskond.

Itaalias ei rakendatud perioodil, mil alkoholitarbimine hakkas jõudsalt vähenema, olulisi keelavaid meetmeid, erinevalt Põhjamaades levinud «keelamiskultuurist».

Itaalias oli alkoholi tarbimine meie praegusega samal tasemel 1980ndate lõpus (ca 12 liitrit inimese kohta aastas), nüüdseks on see langenud 6,1 liitrini. Sara Rolando tsiteeritud teadusartikli autorid A. Allamani ja F. Pria* leiavad, et Itaalias ei rakendatud perioodil, mil alkoholitarbimine hakkas jõudsalt vähenema, olulisi keelavaid meetmeid, erinevalt Põhjamaades levinud «keelamiskultuurist». Üks väheseid piiranguid, millele autorid viitavad, oli 1988. aastal autojuhtidele seatud alkoholisisalduse ülempiir veres – 0,8 promilli.

Põhilised tegurid, mis põhjustasid alkoholitarbimise vähenemise viimase 40 aasta jooksul Itaalias, olid seotud ühiskondliku eneseregulatsiooniga. Vahemere maades peetakse purjusolekut ebanormaalseks. Vein on ennekõike seotud omavahelise suhtlemisega, veini maitse nautimisega. Selle «dramaatilise» languse põhjusi loetledes märgivad autorid näiteks elustiili ja töötingimuste muutust, täiendavate vaba aja veetmise võimaluste tekkimist (nt sport), orientatsiooni veini kvaliteedile ja maitseomadustele (mitte alkoholisisaldusele) jne.

Hobitegevusega joomise vastu

Kahtlemata mõjutavad alkoholimüügi piirangud ja muud alkoholiga seotud keelud inimese käitumist. Nõnda arvavad ka kodanikud. Nagu selgub Konjunktuuriinstituudi publitseeritud trükisest «Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2014» pidas rangeid piiranguid 2013. aasta küsitluse järgi vajalikuks 51 protsenti vastajatest. Tähelepanuväärne on aga see, et rangete piirangute pooldajaid oli enam mitte-eestlaste ja alg- või põhiharidusega inimeste hulgas.

Kui paluti vastajatel reastada meetmeid, millega saaks joomist vähendada, pidasid vastajad kõige olulisemaks (NB!) noorte vaba aja veetmise võimaluste laiendamist ja järelevalve suurendamist alkoholi müügiga seotud õigusrikkumiste üle.

Mäletan möödunud sajandi 60. aastaid. Muidugi oli tollal sportimisvõimalusi vähem, praegu nii tavalisi uhkeid spordihalle ja jõusaale võis vaid unes näha. Kuid meie õpetajad utsitasid meid osalema igasugustes trennides. Me läksimegi ja sport oli noorte seas popp. Osalemine treeningugruppides oli tasuta. Ja noored jõidki tollal oluliselt vähem, ehkki esimene pits prooviti samas vanuses kui praegu.

Tänapäeval on laste sporditegemine üsna kallis. Mis oleks, kui treeningukohad koos treeneriga oleksid lastele tasuta? Ja koolide kehalise kasvatuse õpetajad utsitaksid noori neis osalema? Treeningugrupis tõuseb ka laste omavaheline suhtlemisoskus, mille puudumine on mõne uuringu põhjal samuti üks noorte raskelt purju joomise põhjustest – nad lihtsalt ei oska ilma alkoholita suhelda!

Parim ja mõjuvam tee halvast harjumusest vabanemiseks on mitte selle harjumuse ründamine, vaid selle kõrvale millegi parema ehitamine. Selleks paremaks harjumuseks võiks olla huvialaringis või sporditrennis osalemine. Kui see vaid nii kallis ei oleks!

Poliitikute sõnavõttudes alkoholitarbimise vähendamisest olen kuulnud vaid vajadusest rakendada üha rangemaid piiranguid ja keelde, kahjuks mitte sõnagi muudest meetmetest. Seesama peegeldus ka minister Jevgeni Ossinovski kõnes konverentsi avamisel. Kohalike omavalitsuste pilootprojekti tutvustades märkis Tervise Arengu Instituudi esindaja Laura Aaben, et kohalikel omavalitsustel on palju muid kohustusi. Noorte huvitegevus ja ennetus pole aga seaduse silmis piisavad prioriteedid.

Nõnda siis näibki, et poliitikutel jagub küll kompetentsi, et püüda vähendada alkoholi tarbimist keeldude, piirangute ja aktsiiside tõstmisega, ei jõuta aga muude märksa efektiivsemate ennetustegevusteni. Seda võib mõista – keeldude ja piirangute seadmine on lihtne, laialt nähtav ja valijatele muljetavaldav. Mäletate hiljutist Tallinna linnavalitsuse korraldatud tsirkust alkoholi pruukimist lubavate märkidega?

Aga noorte sportimisvõimaluste kinnimaksmine nõuab raha ja seda on alati vähe. Kuid mis oleks, kui ka lugupeetud rahvasaadikud lülituksid alkoholivastasesse võitlusse ja kasutaksid näiteks osa oma kuluhüvitisi noorte huvitegevuse ja muude ennetavate meetmete toetamiseks? Näiteks autoliisingute arvelt. 


* A. Allamani, F. Pria (2007) «Why the decrease in consumption of alcoholic beverages in Italy between the 1970s and the 2000s? Shedding light on an Italian mystery». Contemporary Drug Problems, 34/Summer 2007. pp 187-197

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles