Kuidas mõjutab õpilase suhtumist kooli tema õppeedukus, suhted kaaslaste ja õpetajatega, selgitab 2014. aastal läbi viidud koolimeeldivuse uuringu põhjal Tallinna Arte Gümnaasiumi õpetaja Eneli Põld Õpetajate Lehes.
Eneli Põld: kas lapsele koolis meeldib, sõltub õpetajast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolil poleks vigagi, kui seal ainult õpetajaid ei oleks …
Umbes selline oli mõnegi õpilase vastus ankeedile, mis 2014. aastal koolimeeldivuse teemal 7.–9. klassi õpilaste hulgas läbi viidi. Ankeediga uuriti, kuidas mõjutab õpilase suhtumist kooli tema õppeedukus, suhted kaaslaste, õpetajatega. Lisaks uuriti, kuidas mõjutavad õpilase suhtumist kooli tema positiivsed ja negatiivsed kogemused koolis. Huvituti, kas eesti ja vene õpilaste hinnangutes on erinevusi.
Koolimeeldivuse määrab õpetaja
Selgus, et õpilase suhtumine kooli ja tema heaolu seal sõltub eelkõige õpetajast – tema oskusest oma ainet õpetada, õiglaselt hinnata, sõbralikust suhtumisest, kannatlikkusest jne. Ka varajasemad uuringud (Kraav 2005; Veisson jt 2007) on näidanud õpetaja rolli olulisust lapse koolimeeldivuse mõjutajana, kuid mitte nii reljeefselt.
Üllatuslikult ilmnes õpilaste vastustest, et halvad suhted klassikaaslastega, sõprade puudumine, kiusamise objektiks sattumine jms ei mõjuta õpilase kooliheaolu ja koolimeeldivust sel määral nagu õpetajad ning õppetööga seotud probleemid (raskused õppes, igavlemine tunnis, hindega seotud närvipinge jms).
Mis mõjutab õpilaste koolimeeldivust?
Vaatame neid mõjutajaid alljärgnevalt mõnevõrra lähemalt.
Kas õpetaja leiab õpilase jaoks aega? Küsitlustes toonitasid õpilased sõbralike ja heatujuliste õpetajate olulisust õppeprotsessi korraldajana ja õpetajate valmidust arutleda eri teemadel. Tulemus on oluline, kuivõrd räägib laste teadasaamise huvist ja vajadusest arutleda täiskasvanuga neile oluliste küsimuste üle.
Õpilane kaldub hindama õpetajaid meeldivaks, kui ta tunnetab, et neil on tema jaoks aega. Paraku leiab 2/3 õpilastest, et õpetajatel pigem ei ole aega nende küsimustele vastata. Selgus, et just õppega hädas olevad õpilased ei söanda õpetajalt abi paluda, kui midagi segaseks jääb. 68% õpilastest leidis, et õpetaja tegeleb tunnis liialt segajatega.
Huvitaval kombel puudub uurija eeldatud statistiliselt oluline seos hinnangutes õpetajate ranguse ja õpetajatelt abi küsimise julguse vahel.
Meid, õpetajaid, peaks rahutuks tegema teadmine, et vaid 55% õpilaste hinnangul on neil koolis õpetajaid, keda usaldada ja kelle poole saab mure korral pöörduda.
Milline on kodune huvi koolis toimuva vastu? Õpilastele, kelle vanemad jälgivad pidevalt e-kooli, pakutakse kodus sagedamini abi koduste ülesannete tegemisel, mõjutades nii ka lapse õppes osalemise korrektsust ja akadeemilist edukust. Ligi 58% õpilastest nõustus, et nende vanemad on uurinud, kas neil on õppetöös abi vaja.
Kas tunnid on huvitavad? Õpilased andsid üsna madala hinnangu õppetöö kaasahaaravusele. Enamikku tundidest pidas huvitavaks 58% vastanuist.
Suhted eakaaslastega. Sõprade paljususe kohta koolis andis nõustuva hinnangu ligi 87% õpilastest ja 88% kinnitas, et saavad kõigi klassikaaslastega hästi läbi. Samas teeb muret, et ligi 18% õpilastest ei tunne ennast koolis turvaliselt. 40% vastanuist väitis, et teda on kiusatud, neist neljandik on mingis ajajärgus olnud ka ise kiusaja. Kokku tunnistas 16,5% vastanuist, et on olnud kiusaja rollis. Vastupidiselt uskumusele, et lapse turvalisustunne koolis on tugevalt seotud hea läbisaamisega kaaslastega, näitavad uurimistulemused, et pigem tagab selle meeldivate õpetajate olemasolu.
Mis kurnab lapse vaimu? Sagedast õppepäevajärgset koolistressi kinnitas („pigem jah”, „täiesti nõus”) ligi 28% vastanuist. Hinnetest tulenev stress on vastustes üsna tuntav. Ligi 77% vastanuist muretseb pidevalt hinnete pärast; 53% nõustub, et õpilased puuduvad õppetööst halva hinde kartuses, ja 71% käiks parema meelega koolis, kui seal hindeid ei pandaks. Hoolimata valdavalt positiivsest hinnangust koolis hästi hakkama saamise kohta (üldosakaal 88%), tunneb 57% vastanuist, et ei saa aeg-ajalt õppimisega hakkama, sama paljud on probleemide vältimiseks teinud vahel koduse töö kaaslase pealt maha ja 21% vastanuist palunud luba koju jääda, kui neil on jäänud õppimata.
Mida arvab laps õiglasest kohtlemisest? Õpilased tõstatavad probleemina hindega karistamise tegemata kodutöö eest (82%) ja ebavõrdse suhtumise. Leitakse, et hinnatakse nägude järgi (32%), hinne sõltub sageli õpetaja tujust (49%) ja õpetaja lemmikud saavad usutavasti kõrgemaid hindeid (60%). Lausa 68% vastanuist on olnud tunnistajaks olukorras, kus õpetaja paneb õpilastele samade vigadega erineva hinde.
Vahel ei saada õpetajalt loodetud tagasisidet tehtud tööle. Üle poole vastanutest (55%) on tundnud, et õpetaja ei ole hinnanud nende panust töösse õiglaselt, pannes oodatust halvema hinde.
Mõtlema paneb, et 59 protsendi õpilaste arvates panevad õpetajad oma lemmikutele paremaid hindeid. Õpilased seostavad enda ranget hindamist oma isiksusega (ühtekokku 55%). Rangema hindamise uskumise võib tingida fakt, et on oldud tunnistajaks ebavõrdsele hindamisele, mis on olnud vastaja kahjuks.
Siinkohal tuleb tõsiselt võtta Suurbritannia kooliuurija prof Ken Reidi hoiatust: „Kui õpilased avastavad, et õppeaine on nende jaoks igav või materjal liialt raske, et head hinnet saada, hakatakse sagedamini puuduma.”
Eesti ja vene kooli õpilaste hinnanguerinevused
Uuringus osales 205 vene ja 463 eesti õppekeelega kooli 7.–9. klassi õpilast. Selgus, et koolis tunneb ennast hästi 79% eesti ja 69% vene õppekeelega koolide õpilastest ning oma kooliga on rahul vastavalt 80% eesti ja 71% vene õpilastest. Eesti koolide õpilased on küll positiivsemalt meelestatud, kuid ühtlasi muretsevad rohkem oma hinnete pärast, kirjutavad sagedamini koduseid õppeülesandeid kaaslaste pealt maha ja on enam hädas segavate klassikaaslastega. Viive-Riina Ruusi töörühma 2007. aasta uurimuse tulemused näitasid, et just vene koolide õpilased tunnevad end koolis paremini. Täna leiavad vene koolide õpilased sagedamini, et nad ei saa õppes hakkama. Selle üks põhjus võib olla tõsiasi, et paljud vene koolid on hakanud osa õppeaineid õpetama eesti keeles, kuid paljud vene õpilased ei oska eesti keelt kõige paremini.
Eesti koolide õpilased peavad õpetajaid rõõmsameelsemateks, omavad sagedamini usaldusväärset õpetajat (Sarv 2008: 78 näitas ka siin teistlaadset suunda), julgevad ebaselguse korral üle küsida ja täidavad meelsamini neile usaldatud ülesandeid. Samas on just eesti koolides suurem õpilaste osakaal, kes ei soovi enam koolis käia (44% eesti ja 40% vene kooli õpilastest).
Vene koolide õpilased leiavad sagedamini kui eesti eakaaslased, et koolis on õpetajaid, kes neile üldse ei meeldi, hinnates õpetajate käitumist õpilastega halvemaks ja õpetajaid rangemaks.
Meie ülesanne on kindlustada, et kõigil lastel oleks võimalik saavutada ja nautida koolis edu. Et igast koolipäevast saaks laps koju kaasa uue tarkusetera, ilma et sellega kaasneks hirm, häbi, lootusetus.
—
Õpilase heaolu arvudes
• 18% õpilastest ei tunne ennast koolis turvaliselt.
• 40% õpilastest on kiusatud, neist veerand on ka ise kiusanud.
• 42% õpilastest peab koolitunde igavaks.
• 45%-l õpilastest puudub õpetaja, kellega oma murest rääkida.
• 53% nõustub, et koolist puudutakse halva hinde kartuses.
• 59% usub, et õpetajad panevad oma lemmikutele paremaid hindeid.
• 66% leiab, et õpetajatel ei ole aega tema küsimustele vastata.
• 71% käiks koolis parema meelega, kui seal hindeid ei pandaks.
• 77% muretseb pidevalt hinnete pärast.