Liisa Tolli: vabatahtlik töö kui elustiil

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liisa Tolli
Liisa Tolli Foto: Erakogu

Rahvusvahelisel vabatahtlike päeval, mida tähistatakse alates 1986. aastast, on kindlasti sobilik teha tagasivaade, et paremini mõista, milliseks on kujunenud vabatahtlike staatus, kirjutab Eesti Noorteühenduste Liidu vabatahtliku töö tunnustamise eestvedaja Liisa Tolli.

Vabatahtliku tööga hakati Eestis tegelema üle kahekümne aasta tagasi. Toona olid vabatahtlikud ühiskonnas pigem vähe väärtustatud. Arvati, et vabatahtlikuna tegutsemine võrdub tasuta tööjõuga. Arusaam vabatahtlikust tööst piirdus näiteks supiköögis supi jagamise või kusagil külaseltsis kohaliku seltsielu korraldamisega.

Lähtudes sellest, et meie ühiskonnas on toimunud märgatav areng demokraatia ja läänelike väärtuste suunas, on ka vabatahtliku töö olulisust muutunud. Seda kinnitab ka Praxise 2013. aastal läbi viidud uuring, mille kohaselt oli aasta jooksul vabatahtlikus tegevuses osalenud 31 protsenti Eesti elanikest.

Seoses Eesti kodanikuühiskonna arenguga, on jätkuvalt vajalik teha vabatahtliku töö edendamiseks suuri samme. Siinkohal mainin taas Praxise 2013. aasta vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringut, mille tulemused näitavad, et aasta jooksul ei olnud üheski vabatahtlikus tegevuses osalenud 69,3 protsenti Eesti elanikest, kellest 21 protsenti polnud isegi vabatahtlikuna tegutsemise peale mõelnud. Siit ka eesmärk järgnevateks aastateks - kaasata rohkem inimesi! Seda on võimalik teha eeskuju näitamise, tunnustamise ja vabatahtliku tegevuse populariseerimisega.

Vabatahtlikkuse valdkonna tegevustega on ühinenud ka Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), kes pakub just noortele võimalust teha vabatahtliku tööd. Hetkel tegutseb ENLis 31 vabatahtlikku, kelle hulgas on hooajakoolide korraldajad, välissuhete eest vastutavad vabatahtlikud, noortepoliitika teemade eestvedajad ning ENLi esindajad nõukogudes, ümarlaudades ja komisjonides. Lisaks neile tegutsevad vabatahtlikud ka noortevolikogudes, tudengiorganisatsioonides ja muudes noortele suunatud ühingutes.

ENL on kaasanud aja jooksul üsnagi arvestatava hulga vabatahtlikke. Töö on kindlasti kandnud ka vilja ning ei ole jäänud märkamata. 27. novembril andis siseministeerium koos Kodukandi liikumisega ENLile ja veel üheksale vabaühendusele üle vabatahtliku sõbra märgi, mis tunnustab vabatahtlike kaasamise head taset ja professionaalsust Eesti vabaühendustes.

Mina ise tegutsen alates 2015. aasta märtsist Eesti Noorteühenduste Liidu vabatahtlikuna ning selle aja jooksul olen saanud väga arendavate kogemuste osaliseks. Vastutan vabatahtliku töö tunnustamise eest ja hoolitsen, et vabatahtlik töö oleks hinnatud eelkõige noorte seas. Tänu sellele on minu teed ristunud ka projekti «Vabatahtlikud koovad võrku» entusiastlike vabatahtlikega, kes Kodukandi Liikumise poolt algatatud projektiga tahavad parandada võrgustikku kuuluvate organisatsioonide omavahelist koostööd.

Nende aktiivsete vabatahtlike puhul ei saa märkamata jätta jäägitut pühendumust vabatahtlikule tegevusele, mis toob kogukonda lisaväärtust ja õnnetunnet. Olen näinud, millise innuga nad vabatahtlikust tööst räägivad, ning kuidas nad on truud oma organisatsioonile ning nende eesmärkide täitmisele. Leian, et vabatahtlike võrgustiku projekti tegevuste tulemustena muutuvad võrgustikus osalevad organisatsioonid veelgi võimekamaks ja suudavad nii üha rohkem vabatahtlikke enda tegevustesse kaasata. Vabatahtlik tegevus ei ole tänapäeval enam mingi suvaline tegevus, vaid see on muutunud elustiiliks, ja seetõttu ka oluliseks osaks ühiskonnas.

2016. aastal soovib ENL jõuda ka ülikooli poolse vabatahtliku töö tunnustamiseni. Koostöös vähemalt ühe ülikooli ja Eesti Üliõpilaskondade Liiduga on plaanis luua ja rakendada pilootkorras süsteem, kus arvestatakse ülikooli sisseastumiskatsetel ka vabatahtlikku tööd ning mitteformaalset haridust.

Vabatahtlik töö annab niivõrd palju uusi kogemusi ning oskusi, on kindlasti oluline ka ülikooli poolne tunnustamine. Usun, et seeläbi suureneb vabatahtliku tegevuse populaarsus õpilaste hulgas veelgi, mis loob omakorda tugevamad eeldused selleks, et noored panustavad ka peale gümnaasiumi ja ülikooli lõpetamist Eesti kodanikukultuuri arengusse.

Homme, 6. detsembril, annavad Vabariigi President ja Liikumine Kodukant üle aasta vabatahtliku aumärgid. 148st laekunud avaldusest saavad seekord tunnustuse osaliseks 17  organisatsiooni ja inimest. Ka Eesti Noorteühenduste Liidul on au olla kõrgelt hinnatud vabatahtlike järjepideva kaasamise eest. Arvan, et kõik kandideerijad väärivad kiitust ja  niivõrd suur osalejate arv näitab, kuivõrd oluline roll on vabatahtlikul tegevusel inimeste igapäevaelus.

Minu poolt suur kummardus kõikidele vabatahtlikele, kes teevad tänasel päeval oma tööd väga edukalt ning sealjuures loovad juurde uusi väärtusi. See päev on teile! Tundke rõõmu ja vaadake tagasi, kui palju olete panustanud Eesti kodanikuühiskonna arengusse. Olge selle üle uhked!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles