Pärast lapsepõlve lõppu, kui vanemad enam ei tule keset ööd üles, et sussi sisse kommi panna, võib otse sügiskaamose keskel jääda inimese südamesse tühjuse tunne.
Sigrid Kõiv: valija jõulud
/nginx/o/2016/04/05/5232811t1he164.jpg)
16. november 2010, 09:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid ega peagi kogu aeg kommi krõbistama – vähemalt kord nelja aasta tagant leevendavad tühjast sussist tekkivat kurbust erakondade valimislubadused. Tulevad need nii, et ei oska oodatagi. Ühel hetkel on teade lihtsalt kirjakastis ning ole hea – loe ja unista.
Tänavuse kingisaju esimesed helbekesed on Reformierakonna valimisplatvormist. Igaüks võib leida midagi justkui heas kaubamajas. Tühje lubadusi ka ei pilluta. Nii on näiteks alalises rahahädas, kuid kõikjal emotsionaalset vastukaja tekitavas rahvastikupoliitika osas delikaatselt ära märgitud «majanduslike võimaluste tekkimisel». See tähendab, et plaan on, kuid raha veel mitte. Küll see ka tuleb, peaasi et plaan on.
Konkurentidel tuleb nüüd kiirustada, sest valija juba ootab: mida uut ja mida põnevat teised lubavad? Ning mis kõige tähtsam: kust nende lubaduste täitmiseks raha võetakse?