Juhtkiri: kooseluseadus – vägikaikavedu jätkub

Postimees on selle poolt, et samasoolised paarid saaksid oma kooselule vajaliku seaduse toe ja kaitse. Samasooliste kooselu registreerimise võimalus ei võta üheltki perekonnalt mitte midagi ära.

Eelmisel aastal vastu võetud kooseluseadus hakkab kehtima kuu aja pärast – 1. jaanuaril 2016. Seaduse tekst nõuab ka rakendusaktide vastuvõtmist ning just viimaste üle riigikogu nüüd vaidlebki. Kokku tähendab see eelnõu praegusel kujul 85 seaduse muutmist. Sealhulgas on kodakondsusseaduse täpsustamine ning kohtumenetluse seaduste muutmine, mis nõuavad riigikogu häälteenamust ehk 51 poolthäält.

Eilne hääletus näitas, et eelnõu esitajatel on vähemalt praegu puudu üheksa poolthäält. Kui rakendusaktide eelnõu tahetakse vastu võtta, on selleks kaks võimalust. Esiteks, otsida poolthääli juurde nende hulgast, kes praegu jätsid hääletamata või olid eelnõu kõrvale jätmise poolt. Sellega seoses räägitakse ka vorst vorsti vastu kauplemisest ehk mingi vastuteene pakkumisest neile, kes oleksid nõus poolthääletajaks hakkama.

Teine võimalus on võtta eelnõust välja need punktid, mis nõuavad 51 häält – piisaks sellest, et rohkem kui pooled hääletusel osalevatest riigikogu liikmetest vajutavad rohelist nuppu. Kõige mahukam osa neist on tsiviilkohtumenetlust puudutav. Küsimus on, kas nende muudatuste ärajätmine ka tegelikult takistaks kohtupidamist ning tooks endaga kaasa praktilisi probleeme samasoolistele paaridele.

Lahendusvariant on ka kooseluseaduse tühistamine ning selle asemel uue seaduse loomine, nagu Jüri Adamsi kirjutatud paarkonnaseaduse eelnõuga pakub Vabaerakond. Kuigi kooseluseaduse toetajad tõttasid seda jalamaid maha tegema, on tegu siiski kolmanda tee ehk kompromissi otsimisega äärmuslikus vastandumise õhkkonnas. Ka see eelnõu pakub samasooliste paaride kooselule seaduse kaitset.

On veel üks võimalus. Nagu tänase lehe arvamusküljel kirjutab notar Priidu Pärna, hakkab kooseluseadus kehtima järgmise aasta 1. jaanuaril ja kooselulepingu saab iga soovija notari juures sõlmida ka juhul, kui rakendusakte (selleks ajaks) vastu ei ole võetud. Ta argumenteerib ülereguleerimise vastu ning selle poolt, et seaduse rakendajatele jääb rohkem vabadust: «Seaduse muutmise alternatiiv on alati seadust tõlgendada. See on julgete pärusmaa. Kohtunik või notar on iga päev sunnitud seaduse mõtet ja iva taga ajama.»

Riigikogu liikmed ja huvigruppide esindajad võiksid aga loobuda vastastikustest solvangutest ja sisutühjadest hüüatustest. Põhjusi, miks keegi on konkreetse eelnõu poolt või vastu, on rohkem kui üks. Kahtlemata pole ei kehtima hakkav kooseluseadus ise, selle rakendusaktid ega nende ümber toimunu ideaalse õigusloome näide. Nii pole ka iga kriitik kaugeltki mingisugune «-foob». Kompromisside otsimisele võiks kasuks tulla, kui sa oma oponente ei sildista.