Juhtkiri: selge punane joon

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Süüria kodusõda ja Venemaa osalus selles on maletermineid kasutades keeruka keskmängu faasis, kus kõik malendid on veel laual ja edasist arengut ei osata võimalike kombinatsioonide rohkuse tõttu näha. Fakt, et Türgi tulistas eile Süüria piiril alla Vene sõjalennuki ja üks piloot hukkus, ei tee seisu selgemaks, vaid segasemaks. Selge on vaid piir, mille türklased ära näitasid: kui hoiatusi eiratakse, järgneb tegevus.

Nagu niisuguste intsidentide puhul ikka, edastavad osapooled avalikkusele erinevaid fakte. Venemaa väitel ei rikkunud lennuk õhupiiri, türklased kinnitavad vastupidist ning sedagi, et Vene piloote hoiatati enne tule avamist. Eelmisel nädalal kutsus Türgi Venemaa suursaadiku vaibale seoses Süürias antud õhulöökide nihkumisega Türgi piiriäärsete külade lähedale. Vene lennukid on türklastelt saanud korduvalt hoiatusi õhupiiri rikkumise eest.

Selmet jälgida tavapärast taktikalist õiendamist, peaksime tähelepanu koondama suurele strateegilisele pildile. Sõltub Kremli edasisest käitumisest, millisesse positsiooni asetub Venemaa nüüd Süüria konfliktile lahenduse otsimisel ehk sellel pingil, mille otsale president Vladimir Putin on end viimastel kuudel innukalt istuma pressinud.

Venemaa teeb õhurünnakuid Süürias, sihtmärgiks väidetavalt niinimetatud Islamiriik, tegelikult aga Bashar al-Assadi režiimi vastased. Al-Assadi saatus on olnud keskne tüliõun läänega. Pärast Pariisi terrorirünnakuid oli Venemaa sõna otseses mõttes juba laua taga. Reedel toetati ÜRO Julgeolekunõukogus Prantsusmaa koostatud Islamiriigi-vastast resolutsiooni.

Sõltub Kremli edasisest käitumisest, millisesse positsiooni asetub Venemaa nüüd Süüria konfliktile lahenduse otsimisel.

Venemaa suhtes rakendab lääs Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukraina sõja tõttu endiselt sanktsioone, mille leevenemist oodatakse ja seda mitte ainult majanduslikel põhjustel. Ühtlasi märgiks ju koostöö Süürias vähem või rohkem status quo püsimist Ukrainas. Kui mitte legitimeerimist, siis vähemasti olukorraga leppimist.

Türgi on NATO liige, seega kandub lennuki allatulistamise lugu Venemaa-NATO teljele. Moskva on öelnud, et tegemist on tõsise asjaga, kuid esialgu mitte liiga teravas sõnastuses. Majanduslikke käike Türgi vastu võidakse teha, iseasi, millises ulatuses. Senine reaktsioon viitab püüdele püsida läänega ühes paadis ja ilmselt ollakse edaspidi tähelepanelikumad.

Läänemere regioonis on Venemaa lennukite piiririkkumised olnud sagedased. Neid pole fikseerinud ainult NATO liikmesriigid, nagu Eesti, vaid ka meie ülemerenaabrid. Vene lennukeid on küll saadetud, kuid peamiselt on piirdutud nootidega. Chatham House’i mõttekoja Vene ja Euraasia programmi vanemteadur Keir Giles juhtib tänases Postimehes tähelepanu, et Türgi, erinevalt Põhja-Euroopast, tõmbas selge punase joone.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles