Ma ei tahaks kuidagi nõustuda Tartu Linnavalitsuse plaaniga ehitada kesklinna väheste parkide kohale hooned, kirjutab keskkonnakaitsedoktor Merike Lillenberg (EKRE).
Merike Lillenberg: Tartu kesklinna parkide poolt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastate eest olid paljud tartlased vastu uuele kaubamajale, mis varjas ära Vanemuise teatrist avaneva ilusa vaate linnale ja Emajõele. Hoolimata inimeste vastuseisust on meil nüüd keset linna suur neljakandiline karpkaubamaja. Idee suruti läbi. Mis parata, tuleb harjuda. Ehk oleks võinud kohe vana kaubamaja lammutada ja selle asemele uue ehitada? Vaade oleks alles jäänud.
Nüüd sunnitakse meid leppima ka viimaste roheliste saarte kadumisega kesklinnast. Niigi tuleb meil kesklinnas imetleda äri- ja kaubanduskarpe üksteise kõrval, vastas ja seljas, omavahel konkureerivaid, muide. Kunagi oli kesklinnas kaubahall, kaubandusega seal vist enam eriti ei tegeleta. Suuremad tõrjusid väiksema välja.
Uus äri- ja kaubanduskeskus kerkib uue kaubamaja vastu. Plaskule ehitati kõrvale Tasku. See viimane ei olnud tegelikult halb idee. Seisiski see Plasku seal Emajõe kaldal kurvas üksinduses ja näitas oma ühte musta sõrme taeva poole. Nüüd on tal vähemalt kõrval «kooselupartner» ja «hobusetall» bussijaama näol. Kõik ühte nägu, samas stiilis ehitatud, moodustavad komplekti.
Plaskus ja Taskus leidub nii mõndagi, aga osaliselt on see ikka kaupa täis, nii et jälle kaubamaja. Kui palju mahub kaubamaju ühele suhteliselt väikesele maa-alale ja on neid ikka sinna nii palju vaja? Jätaks ehk tartlastele hingamisruumi ka, natuke avarust kesklinna? See ei ole ainult tänase päeva küsimus. Praegu tehtud otsus jääb kehtima aastasadadeks, kui just uut sõda ja pommitamist ei tule.
Puud, põõsad, lilled ja muru teatavasti toodavad hapnikku. Peale selle pakuvad ka silmale ilu ja hingele kosutust. Kesklinnas on liiklus tihe, õhk on niigi paks heitgaasidest. Vana kaubamaja oli kahekordne, uus äri- ja kaubanduskeskus on kõrge hoone. Selle ja kaubamaja vahele jääb koridor, kus autod-bussid päeval vahetpidamata edasi tagasi voorivad. Samas paiknevad kõikide Tartu busside kesklinna peatused. Inimesed viibivad seal iga päev bussi oodates.
Kes meil peamiselt bussiga sõidavad? Pensionärid, koolilapsed, tudengid ja väiksema sissetulekuga tööinimesed, sageli koos väikeste lastega. Kaubamaja ja Vanemuise teatri vaheline haljasala on seal ainuke lagedam koht, kust õhk liikuma pääseb. Kui nüüd see plats ja kaubamajatagune laste mänguväljak ka majadega täidetakse, saame kesklinna heitgaaside kambri, mis hakkab tartlasi lämmatama. Täisvõimsusel hakkaks see tööle sügistalvisel perioodil, kui puudel lehed maas ja muru ka lume all. Autoga liikujaid see suurt ei puuduta, sest autos on õhk puhtam kui tänaval.
Saastatud õhk
Soovitan otsustajatel seista kaubamaja ees bussipeatuses 20 minutit kella 14-15 ajal. See on just aeg, kui lapsed koolist tulevad ja liikluses on tipptund. Õhk sõna otseses mõttes haiseb seal juba praegu. Varem ei olnud olukord nii hull, sest vana kaubamaja oli palju madalam. Kas Linnavalitsus on mõelnud, milliseks muutub õhu kvaliteet kesklinnas, kui kõik haljasalad seal täis ehitada? Kas on tellitud selle piirkonna õhu analüüs keskkonnauuringute keskuselt?
Kunagi palju aastaid tagasi seisis Riia maantee kesklinna ja Riia mäe vahelisel alal asuval majal silt, mis hoiatas sealse eriti saastatud õhu eest ja soovitas jalakäijatel seda tänavalõiku vältida. Põhjus oli kõrgetes hoonetes ja teisel pool teed paiknevas mäekünkas, mille vahel õhk liikumatuks jäi.
Enam seda silti seal ei ole. Maju ei ole Riia maantee algusest lammutatud, mägi on ka alles ja autosid-busse on kindlasti rohkem kui vanasti. Kas õhk on seal nüüd puhtam? Või ei ole linnakodanike tervisel linnavalitsuse jaoks enam mingit tähtsust? Siinkohal tahaksin kuulda Tartu arstide, eriti kopsuarstide arvamust. Kuidas mõjub inimese tervisele iga päev 15-20 minutit heitgaaside sees viibimist?
Kui mitu aastat see eluiga lühendab? Kui nüüd viimased lagedamad alad majade alla lähevad, tuleks võib-olla siis kaaluda linnarahvale ka tasuta gaasimaskide jagamist? Või on kavandatud bussipeatused mujale viia?
Kesklinna täisehitamise plaani taga on selgelt kitsaste ringkondade ärihuvid, mitte Tartu elanike huvid. Enamik rahvast on kesklinna parkide säilitamise poolt. Vähesed arvavad, et see on hea idee. Teised Tartu-suurused linnad Euroopas on palju rohelisemad kui Tartu. Pigem võiks Tartus rohkem rohelist olla, kui et olemasolevgi betooniga asendada. Seda juttu, et puid maha ei võeta ja silmailu jääb alles, on tartlased juba kunagi kuulnud. Siis kui Vanemuise park maatasa tehti. Enam ei usu. Sest oli park, paljude põlispuude ja tiigiga, enam ei ole. On mingi lagedam plats betoonbasseiniga. See pole enam kaugeltki see, mis ta oli.
Kaubamaja taga olev park, mis piirneb Poe tänavaga, peaks ka kindlasti alles jääma. Lisaks sellele, et see pakub silmailu ja rikastab õhku hapnikuga, on sel ka oma kindel otstarve. Seal toimuvad vabaõhuüritused nagu näiteks hansapäevad. Poole pargi jagu hoone alla panna on halb idee.
Tartus on kesklinnast mitte kaugel nurga taga lagunevaid puumaju, mis linnapilti sugugi ei kaunista. Need tuleks asendada uute hoonetega. Kesklinna rohelised platsid jäägu alles. Tartu ei peagi olema suurlinna moodi. Las jääda Tartule tema roheline nägu!