Postimees 1936. aastal: köögitehnika tähtsus toitlustuses

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Särevere kodumajanduskooli õpilane Helmi Raudsepp (vasakul) koos klassiõega jõulukuuse all. Mõlemad alustasid õppimist selles koolis 11. jaanuaril ja said lõputunnistuse 12. detsembril 1937. 
Mõlema rinda ehib selle lõpumärk. Koolis olid sellised õppeained nagu toitlustamine, tervishoid, lastehoid, kangakudumine, aiandus, loomakasvatus ja kodukorrashoid.
Särevere kodumajanduskooli õpilane Helmi Raudsepp (vasakul) koos klassiõega jõulukuuse all. Mõlemad alustasid õppimist selles koolis 11. jaanuaril ja said lõputunnistuse 12. detsembril 1937. Mõlema rinda ehib selle lõpumärk. Koolis olid sellised õppeained nagu toitlustamine, tervishoid, lastehoid, kangakudumine, aiandus, loomakasvatus ja kodukorrashoid. Foto: René Viljati erakogu

Arvesse võttes, et tänapäeva toitmissuund ei nõua tervislikult toidult mitte üksi kalorite hulka, vaid ka bioloogilisi väärtusi, tõuseb päevakorrale ka köögitehnika tähtsus. Kui tahetakse säilitada toiduaineis bioloogilisi väärtusi eriti keedetud toidu valmistamisel, siis tuleb teadlik olla köögitehnika võtetest, mis viimast võimaldavad.

Uuem köögitehnika lähtub toitaineid säilitavast seisukohast. Eriti suur tähtsus on köögitehnikal just rahvatoitlustuse parandamisel, sest viimane lähtub peamiselt aed- ja puuvilja tarvitamise propagandast.

Asjaolu, et meie rahvatoitlustuses esineb aedvili seni veel peamiselt keedetud toiduna, tuleb perenaistel eriti teadlik olla aed- ja puuvilja käsitlemisel ning toidu tüüpide retseptide ja valmistamisviiside valikul. Kahjuks ei saa siin perenaisi kuigi suurel määral abistada meie seni ilmunud retseptide kogud, sest nad lähtuvad peamiselt vanast kulinaariast, kus aedviljast toitude valmistamine toimub lihatoitude valmistamise tehnika järgi.

Uuem köögitehnika lähtub järgmistest seisukohtadest: 1. Toit peab valmima võimalikult kiirelt. 2. Peab vältima pikaajalist keetmist, kupatamist ja hautamist. Selle vältimiseks tuleb tarvitada erisuguseid uudseid võtteid ja tehnikat toiduainete ettevalmistamisel. 3. Aed- ja puuvilja ning marjade keetmisel tuleb vältida kahekordset keetmist. 4. Et aedvili valmiks võimalikult kiirelt, tuleb tarvitada, kui see võimalik, hautamist rasvaga. 5. Et uuema aja köögitehnika tarvitamisel ei teki üldse keeduvett, siis loomulikult jääb ära ka selle äraheitmine, mis eriti oluline bioloogiliste väärtuste säilitamisel. 6. Tuleb teadlik olla toiduainete harmoonilisest ühendamisest.

24.11.1936

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles