Juhtkiri: Toobali loo lihtne moraal

Moraal on väga lihtne: täiskasvanutel pole kohane käia endale koolides potentsiaalseid partnereid otsimas. See, kas tegu on eri- või samasoolistega, kas lantijad on poliitikud või trollijuhid, mehed või naised, ei muuda asja tuuma.

Priit Toobaliga peetud vestluse Postimehe vahendusel avalikuks teinud 16-aastase koolipoisi vastu on mitmed tähelepanujanus vanemad mehed algatanud sotsiaalmeedias sõimu- ja survestamiskampaania. Need mehed ei pea paljuks kasutada koolipoisi kohta vanglažargooni kuuluvaid sõimusõnu.

Kurjategijate seas tavalise mõtteviisi järgi ongi süüdi ikka ohvrid, kes julgevad abi otsida ning ebakohasele käitumisele tähelepanu juhtida. On häbiväärne, et sellist vanglamentaliteeti levitavad oma erakonnakaaslast kaitsma tormanud noorparteilased. Survestada ja sõimata inimest, kes on otsustanud otsida abi ning teha juhtunu avalikuks, on täiesti sobimatu ja põlastusväärne.

Postimees otsustas loo avalikkuse ette tuua ainult ühel põhjusel: tegu oli kooliõpilastega ja meie eesmärk on kaitsta noori selliste sobimatute ja häirivate eravestluste eest tulevikus.

Erinevad huvigrupid üritavad juhtida tähelepanu eemale loo sisult. Absoluutselt kohatud on mitme geiaktivisti väited, justkui kiusaks leht loo avaldamisega Priit Toobalit taga tema seksuaalse huvi tõttu samasooliste vastu. Selle loo avaldamisel ei olnud ka poliitilist motiivi. Ammugi mitte soovi mõjutada sellel reedel välja kuulutatavat riigikohtu otsust Priit Toobali suhtes, nagu on samuti püütud väita. Kuidas peaks üldse ajakirjanduse võimuses olema suunata riigikohtu otsuseid?

Toobali käitumise ebaeetilisus ei tule esile mitte niivõrd üksikutest lausekatketest, vaid just nimelt vaadates sündmusi kogumis. 32-aastane mees läks talle tuttavasse kooli, valis välja meeldiva välimusega õpilased ja uuris ilmselt õpetajatelt välja nende nimed. Ta võttis nendega ühendust, andmata tutvuse sobitamise soovist ja eesmärgist aimdust koolipoiste vanematele või õpetajatele. Ta viis jutu kibekähku seksuaalsetele eelistustele. Kusjuures ta jätkas seda juttu korduvalt ka pärast seda, kui oli saanud teada, et vestluspartner on kõigest 16-aastane.

Kas poliitik Priit Toobalil oli üldse põhjust eeldada, et need noorukid on täisealised? Mõistlik eeldus on täpselt vastupidine: tegu oli ju kooli ruumides toimunud, kooliõpilaste spordivõistlusega. Seda kõike teades pöördus poliitik Toobal ikkagi nende koolipoiste poole küsimustega seksuaalsete eelistuste kohta ning tegi ka ettepaneku koos viina juua.

Kui niimoodi käituks õpetaja, siis lastaks ta ametist lahti. Ükski koolijuht ega õpetaja ei lubaks kooliruumidesse sellist meest või naist, kellest on teada, et tema eesmärk on õpilasi seksuaalselt ahvatleda ja neid viina jooma kutsuda.

Avaliku elu tegelasel on küllap ka õpetajate ning õpilaste silmis suurem usalduskrediit kui ülejäänud inimestel – selle kuritarvitamine on alatu.