Andrei Kuzitškin: kuidas maailm terrorismi haigestus

Andrei Kuzitškin
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrei Kuzitškin
Andrei Kuzitškin Foto: Eero Vabamägi

Tänapäeva maailm on terrorismi haigestunud. Haigust on kergem ennetada kui ravida. Miks seda siis pole tehtud? Aga sellepärast, et õige aeg lasti käest, kirjutab arvamusportaali kolumnist Andrei Kuzitškin.

Madrid, 11 märts 2004. Foto: Scanpix.
Madrid, 11 märts 2004. Foto: Scanpix. Foto: CHRISTOPHE SIMON/AFP

Maailm on järjekordselt vapustatud. Nagu oli vapustatud 11. septembril 2001, mil New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse tornide terrorirünnaku tagajärjel hukkus ligemale 3000 inimest. Nagu oli vapustatud 11. märtsil 2004, mil Madridis rongide õhkulaskmise läbi hukkus 191 inimest. Nagu oli vapustatud 3. septembril 2004, mil Venemaal Beslanis hukkus 333 pantvangi, neist 186 last. Nagu oli vapustatud 7. juulil 2005, mil Londonis bussipommide tagajärjel hukkus 52 inimest. Nagu oli vapustatud 26. oktoobril 2006, mil Moskvas hukkus 130 pantvangi. Nagu oli vapustatud 29. novembril 2008, mil Indias Mumbais hukkus terrorirünnakute tagajärjel 195 inimest. Nagu oli vapustatud 22. juulil 2011, mil plahvatuste ja tulistamise tagajärjel Oslos hukkus 75 inimest.

Ja nüüd siis Pariis, reede, kolmeteistkümnes. Taas Pariis – alles jaanuaris vapustas Prantsusmaad 12 inimese mahalaskmine Charlie Hebdo toimetuses. Nüüd siis uus vapustus. Maailm leinab. Ka mina leinan. Aga…

Kuulge, äkki aitab vapustustest? Äkki oleks aeg küsida poliitikutelt ja valitsustelt: miks te ei suuda kindlustada oma kodanike julgeolekut? Nendesamade kodanike, kes tasuvad korralikult makse, et pidada ülal valitsust, poliitikuid, politseid ja arvukaid eriteenistusi. Aga vastutasuks saavad kuuli selga või plahvatuse näkku.

Muidugi, ma olen täiesti nõus, et eriteenistused on suutnud ära hoida palju terrorirünnakuid, kinni pidada või likvideerida suure hulga terroriste. Riigisaladuse hoidmise huvides ei räägita sellest alati rahvale. Rahvas aga mõõdab oma julgeoleku tõhusust terrorirünnakutes hukkunute ja sandistunute arvu järgi. Iga terroristide süütu ohver on kõrvakiil riigile.

Tänapäeva maailm on terrorismi haigestunud. Haigust on kergem ennetada kui ravida. Miks seda siis pole tehtud? Aga sellepärast, et õige aeg lasti käest.

Sõdurid Pariisis vahetult pärast terrorirünnakut. Foto: Scanpix
Sõdurid Pariisis vahetult pärast terrorirünnakut. Foto: Scanpix Foto: PIERRE CONSTANT/AFP

Ründajateks islamiäärmuslased

Kui analüüsida loetletud terrorirünnakuid, selgub, et peaaegu kõik need on toime pannud islamiäärmuslased. Ainult Norra Breivik ei olnud moslem. CIA andmetel on 80 rahvusvahelisest terrorirühmitusest 72 seotud moslemitega. Sealjuures ei saa öelda, et islam oleks terroriste sünnitav religioon.

Koraan ja islam on ju juba sajandeid vanad. Islamiterrorism tekkis aga Lähis-Idas 1920. aastate lõpul, mil Moslemi Vennaskond hakkas Suessi kanali piirkonnas ründama Briti koloniaalvõime. Islamiterrorismi tõeline «õitseng» algas 1960.–1970. aastatel, mil araabia maad iseseisvusid. Nad said küll sõltumatuks, aga ei suutnud luua tugevat riiki ega õitsvat majandust.

Ma olen ühel meelel ekspertidega, et islamiterrorismi peapõhjus seisneb Euroopa riikide Lähis-Ida poliitika läbikukkumises. Kui Suurbritannia ja Prantsusmaa Lähis-Idast taandusid, tulid araabia maades võimule Euroopa-vaenulikud poliitilised jõud. Seevastu toetas neid agaralt Nõukogude Liit, kes mängis lakkamatult välja «imperialismivastase liikumise» kaarti.

Araabia maade režiimid said Nõukogude relvi ja rohkelt raha lubaduse eest ehitada üles «araabia sotsialism». Selline priiraha aga hukutas araabia eliidi. Lähis-Idas (ja Põhja-Aafrikas) tekkisid korrumpeerunud režiimid. Võim haaras enda kätte kogu rahva rikkuse, esijoones naftast saadava tulu. Rahvas elas endiselt vaesuses.

Tehaseid araabia maadele ei ehitatud, töökohti ei loodud, meditsiini ja haridust ei edendatud. Rahvas hakkas ilmutama rahulolematust ja nõudma muutusi. See sundis araabia eliiti leidma välist vaenlast. Selleks kuulutati lääs ehk Ameerika ja Euroopa. Islamifanaatikud hakkasid saama toetust mitmesugustest riiklikest fondidest, et kasvatada noorsugu vihkama Ameerikat ja Euroopat. Liibüas, Mauretaanias ja teistel araabia maadel loodi laagrid võitlejate ettevalmistamiseks. Kui aga laval on juba relv, siis sellest kindlasti ka tulistatakse.

1970ndate keskpaigast algasidki plahvatused ja lennukite kaaperdamised, Ameerika saatkondade ründamine, pantvangide võtmine, atentaadid poliitikute vastu. Iseloomulik on seegi, et toonased Euroopa terroristid (Saksa Punaarmee Fraktsioon, Itaalia Punased Brigaadid) said samuti ettevalmistuse araabia maadel.

Islamiterrorismi uus laine puhkes 1990ndate keskel. Siis astusid araabia terrorismikantside kõrvale Iraan, Afganistan ja Põhja-Pakistan. Terroritegevusse kulminatsiooniks kujunes New Yorgi ja Washingtoni ründamine 11. septembril 2001. Pariisi 13. novembri sündmused näitasid, et islamiterroristide sõda läänega kestab edasi ja aina teravneb.

New York, 11 september 2001. Foto: Scanpix.
New York, 11 september 2001. Foto: Scanpix. Foto: Finn F¿ns/SCANPIX/Scanpix Code 93000

Eesmärgid

Millised on terroristide sihid selles sõjas? Minu meelest on neid kaks: majanduslik ja poliitiline. Esiteks islamistide täieliku kontrolli kehtestamine Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides. Ameeriklased, sakslased, prantslased ja inglased peavad taanduma Süüriast, Iraagist, Afganistanist, Pakistanist, Egiptusest – ja nimekiri on pikemgi. Islami rohelipp peab vabalt lehvima Aafrika ja Aasia avarustel. Milleks? Aga selleks, et naftat kaevandavad araabia ja Aafrika maad saaksid dikteerida hinda riikidele, kes naftat ostavad. Mulle tundub, et kui nafta hind langeb, võib täheldada terroristide tegevuse kasvu. 13. novembril langes naftahind lausa alla 44 dollari barreli eest…

Teine siht on sundida Euroopat võtma karme meetmeid moslemite suhtes, kes elavad Euroopa riikides (mitteametlikel andmetel on neid juba 20–30 miljonit). Kui Euroopas hakatakse moslemeid represseerima, siis tugevnevad moslemite kogukondades äärmuslikud meeleolud. See on aga suurepärane eeldus laiapõhjalise džihadistliku põrandaaluse liikumise loomiseks (džihaad on teatavasti muslimite püha sõda «uskmatute» vastu). Ja siis mattub Euroopa juba verre ja õõva.

Üllataval kombel toetavad Euroopa vasakjõud, eriti Prantsusmaal, agaralt Palestiinat, millest on saanud terrorirühmituse Hamas kodukants. Sealjuures mõistetakse Iisrael järsult hukka karmi terrorismivastase poliitika pärast. Ehkki Iisrael on Lähis-Idas ainuke riik, mis peab leppimatut sõda islamiterroristidega otse džihaadi keskmes.

Kuidas ravida terrorismihaigust?

Euroopa ei suutnud terrorismihaigust ennetada. Veel enam, ta lausa provotseeris seda liigse liberalismi ja tiivaripsutamiskatsetega araabia maade eliidiga. Nüüd tuleb siis haigust ravida. Kuidas?

Esiteks tuleb võtta kasutusele võimalikult sirgjooneline poliitika nende riikide suhtes, mille territooriumil tegutsevad takistamata terrorirühmitused. Aitab igasugusest flirdist. Ida sõltub tugevasti Euroopast, eurost ja dollarist, mõjutamisvahendeid on küllaga.

Teiseks tuleb reformida Euroopa riikide eriteenistusi. Need on juba näidanud oma vähest tõhusust ja võimetust ohte ennetada. Vaja läheb üleeuroopalist terrorismivastast keskust ja terroritegevuse seire ühtset süsteemi.

Sel aastal võeti Euroopa Liidus vastu Euroopa julgeolekustrateegia 2020. aastani. Seal on niisuguse keskuse loomine ette nähtud, aga paraku ilma tähtaega märkimata. Kuulge, teie seal kõrgel, ärgake ometi! Kuni teie plaane kooskõlastate, lasevad terroristid pool Euroopat õhku. Seda keskust ei ole vaja mitte homme, vaid oli vaja eile. See peab olema Euroopa super-FBI.

Pariis pärast terrorirünnakut. Foto: Scanpix
Pariis pärast terrorirünnakut. Foto: Scanpix Foto: FRANK AUGSTEIN/AP

Ma usun ka, et Eesti vajab tugevat luureteenistust, mille eeskujuks võiks olla CIA. Korruptsiooni uurimisega võiks tegelda mõni teine eriteenistus. Samuti peavad eriteenistusi juhtima professionaalid, mitte parteidest sõltuvad poliitikud. Sealjuures tuleb meeles pidada, et Eesti asub võitluses sõjalise ja terroriohuga otse eesliinil. Ent piiri kaitstakse kehvalt, millest annavad tunnistust piiriülese salakaubanduse maht ja Kohvri röövimine. Tuleb taastada Eesti piirivalve. Kodanike turvalisus on riigi tähtsaim ülesanne. Selleks lihtsalt tuleb raha leida.

Miks rünnati just Pariisi?

See on ilmselge: London on snooblik, Berliin tugev, Pariis aga lõbus ja muretu. Millist naudingut pakub küll rõõmustavasse näkku hoobi andmine, mis sunnib inimesi kõike pelgama ja kodudesse varjuma! Aga mis peamine, sunnib igas moslemis – ja neid on Pariisis väga palju – nägema vaenlast.

Seepärast tuleb praegu iga moslemite vastu suunatud samm Euroopas kasuks ainult terroristidele. Me kõik peame ühinema pühas võitluses terrorismi vastu. Kuid võidelda ei tule mitte islami ja koraaniga, vaid nendega, kes varjavad end nende taha, et tappa juute, kristlasi, hindusid ja moslemeid.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane


Andrei Kuzitškin on endine Venemaa riigiametnik, kellele on Eestis antud poliitiline varjupaik. Ta töötas kümme aastat Tomski oblasti valitsuses kommunikatsioonijuhina ning hiljem kuus aastat kultuuriameti juhatajana. Tal on magistrikraad bioloogias ja rahvusvahelistes suhetes. Praegu töötab ta Tallinnas keeltekoolis õpetajana.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles