Juhtkiri: sport vajab enesepuhastust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Vale ei seisa kotis. Vale ajab maailma põlema. Vanarahva tähelepanekud peavad paika ka praegusajal. Suures spordis on mängus vastavad panused ning alati leidub neid, kes tulemuse saavutamise nimel räigelt sohki teevad. Esile kerkinud probleemide juures tuleks siiski näha laiemat pilti kui konkreetne kaasus. Tundub, et kogu spordijuhtimine vajab põhjalikku enesepuhastust.

Maailma Dopinguvastase Agentuuri (WADA) dopingukütid, kes hoolitsevad, et valemängijaid kambas poleks, on esitanud raporti, mille järgi on Venemaa riiklikul tasemel sekkunud dopingukontrolli ja varjanud pettureid. «Leidsime katete tegemist, proovide hävitamist, sularahamakseid dopingutestide varjamiseks,» ütles uurimiskomisjoni juht, endine WADA president Richard Pound. Moskva dopingutuvastamislaboris hävitati raporti järgi enne inspektsiooni 1417 proovi.

Enamgi veel. Endine üleilmse kergejõustikuliidu (IAAF) president Lamine Diack on WADA on raporti järgi võtnud venelastelt enam kui miljon eurot altkäemaksu, vältimaks dopingujuhtumite avalikkuse ette jõudmist. WADA paneb ette Venemaa IAAFist välja visata ning sportlasi mitte Rio olümpiamängudele lubada.

Vastukaja on olnud ootuspäraselt kirglik. Venemaa spordijuhid on öelnud, et süüdistused on puhtalt poliitilised. Seevastu Austraalia olümpiakomitee juht Kitty Chiller väitis, et kui venelased Riost kõrvale jätta, hakkab kergejõustiku maine taas paranema.

Kuid putru ei saa hakata helpima nii kuumalt, nagu seda keedetakse. WADA süüdistamine poliitika tegemises on meelevaldne, aga lahendus pole ka niisama lihtne, et jätame ühe riigi sportlased kõrvale ning kõik on jälle kaunis. Ka raportit tutvustanud WADA esindajad ise tunnistasid, et Venemaa pole päris kindlasti ainus riik ega kergejõustik ainus ala, kus keelatud ainetega patustatakse.

WADA raport annab suurtele spordiorganisatsioonidele taas selge sõnumi vaadata peeglisse. Meenutagem korruptsioonijuhtumeid, mis on räsinud Rahvusvahelist Olümpiakomiteed. Altkäemaksusüüdistuste pilved varjutavad jalgpalliliitu FIFA, mis on tõsises kriisis. Dopingulugudega seotud jalgrattasport pole suutnud end ikka täielikult puhastada. Seda kurba loetelu võiks jätkata.

Kui süü on tõestatud, tuleb süüdlasi vastavalt kokkulepitud reeglitele karistada. Kuid ühendused ja alaliidud (ka riikides) peavad süsteemseid probleeme tunnistama ja ehitama üles toimiva eneseregulatsiooni, mis väldiks omaenese jalgealuse õõnestamist. Sest vastasel juhul puhkeb varem või hiljem järjekordne skandaal, mis määrib konkreetse ala ja tippspordi mainet. Kannatavad need sajad ja tuhanded sportlased, kes on oma tulemused saavutanud ausalt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles