Praeguste arengute jätkudes võib Makedooniat raputada peagi ka uus verine konflikt: tänavu on ilmnenud, et sealne riigikord pole mitte järeleaitamist vajav demokraatia, vaid tegu on riigiga, mis vajab Euroopa Liidu tuge, et üldse demokraatiani jõuda, kirjutavad Riia konverentsi osalejad Jon Greenwald ja Ilija Prachkovski.
Suve lõpul kuulutas Makedoonia välja eriolukorra ning sulges ajutiselt piirid Kreeka ja Serbiaga. Väike Balkani riik ühines suurema osaga Euroopast paanikast kantud halvasti läbimõeldud ja kohmakalt ellu viidud vastuses põgeniketragöödiale. Makedoonia on väike mängija ses suures kriisis, mis paistab mõõtmetelt uue suure rahvasterändena, milletaolist pole Euroopas pärast Rooma riigi lagunemist nähtud. Suvest on saanud aga sügis ja Makedoonia peab oma kodumaise kriisiga kiiresti ja konstruktiivselt tegelema või riskima vägivaldsete vastasseisudega.
Korruptsioon ja verine lahing
Aasta alguses tabas Makedooniat järjest kaks lööki: avalikkuse ette jõudsid telefonivestlused, mis paljastasid, et kogu riigiaparaati kontrollib korrumpeerunud partei; kirju etnilise taustaga elankkonnaga Kumanovo linnas toimus politseinike ja albaanlastest (paljud neist Kosovost) relvakangelaste vahel lahing, milles hukkus 22 inimest. 15. juulil sõlmiti nelja peamise partei vahel koostöölepe, mille vahemeheks on Euroopa Liit - diskrediteeritud riiklikud institutsioonid enam üksi toime ei tule. Suuremad katsumused seisavad veel ees. Ei lähiajalugu ega märgid, et vana poliitika taas kanda kinnitab, anna alust enesekindluseks.
Peamine opositsioonierakond (sotsiaaldemokraadid SDSM) hakkas veebruaris avalikustama ebaseaduslikult pealt kuulatud telefonikõnesid identifitseerimata isikute vahel. Massiline jälgimistegevus, mis paistab olevat kestnud vähemalt 2010. - 2014. aastani, paistab olevat hõlmanud tuhandeid inimesi, sealhulgas peaaegu kõiki opositsioonijuhte ja valitsusametnikke. Avalikustatud killud salvestistest keskenduvad peamiselt vestlustele, kus valitsuses olulistel positsioonidel olevad isikud kavandavad valimistulemuste ja kohtuga manipuleerimist, pressi kontrollimist ja oma vaenlaste karistamist.
Keset seda segadust korraldas politsei 9. mail Kumanovos reidi, mis viis tulevahetuseni, kus ümbruskonnast jäi alles purustatud sõjatanner, hukkus kaheksa politseinikku, 14 inimest teiselt poolt, viga sai 37 politseinikku ja vahi alla võeti 30 tulevahetuses osalenud isikut. Senini on palju hägust, sealhulgas relvastatud isikute kavatsused, võimalikud liitlased ühel ja teisel pool piiri ning politseioperatsiooni üksikasjad.
Etnilised albaanlased moodustavad Makedoonia elanikkonnast umbes neljandiku ja neid peetakse riigis teisejärgulisteks. Nad ootasid 2001. aastal kodusõja lõpul sõlmitud Ohridi raamleppe alusel paremaid tingimusi – jagatud võimuga ühtset riiki. Etniliste gruppide vaheline rahu on osutunud vastupidavaks ja on vähe alust sõdimiseks, ent järgnevad telefonikõnede salvestused või uus inimohvritega intsident võib konfliktiohtu ennustamatult suurendada.
Makedoonia ebaselge tulevik
Makedoonia pääses Jugoslaavia lagunemisest küllaltki väheste kahjudega ja pärast Ohridi lepet paistis, et ehitatakse kaasaegset, läbipaistvat riiki ning integreeritakse Albaania kogukonda. Progress on aga peatunud alates 2008. aastast, mil Kreeka veto riigi nimele peatas määramata ajaks integreerumise ELi ja NATOga.
Telefonikõnede salvestused, mis paistavad näitavat, et valitsevad erakonnad on oma võimu laiendanud korruptsiooni ja kriminaalse tegevuse abil, on kompromiteerinud ka valitseva koalitsiooni etnilisest albaanlasest partnerit – peaminister Nikola Gruevskit (Makedoonia Revolutsiooniline Ühing - Demokraatlik Partei Makedoonia Rahvusliku Ühtsuse Eest VMRO-DPMNE). Peaminister eitab igasugust süüd ja tema ning opositsiooniliider Zoran Zaev mängivad kõrgete panustega pokkerit.
Juulis sõlmitud kokkulepe nõuab 2006. aastast riiki juhtinud Gruevskilt tagasiastumist tuleva aasta 15. jaanuaril. Seejärel asub ametisse vahevalitsus, mis peab saja päeva pärast, 24. aprillil korraldama erakorralised valimised. See rahuldab tänavatele tulnud tuhandete inimeste peamised nõudmised. Lisaks tuleb tagada, et valimised oleks ausad ja nende ajal oleks tagatud turvalisus. Erakonnad leppisid ka kokku, et telefonikõnedest paljastunud süüasju asub uurima eraldi selleks ametisse määratud prokurör.
See kõik on paljulubav, ent riigi kodanikud ja EL teavad mõlemad, et Makedoonias ei pruugi kõik nii sujuvalt minna. Olukorra lahendamiseks loodud erakondade töögrupid on juulist saadik korduvalt kohtunud, ent tulemused on kesised.
Prokurör valiti näiteks viimasel hetkel – 15. septembril. Neli peamist erakonda valisid sellele positsioonile laiemale avalikkusele tundmatu Katica Janeva Gevgelija linnast. Janeva on ühtlasi kriminaalõiguse õppejõud. Talle anti vabad käed moodustada oma meeskond ja esitada eelarve.
Etniliste albaanlaste kehv olukord
SDSM boikoteeris suvel taas parlamenti, väites, et VMRO võitis 2014. aastal valimised pettuse teel. SDSMi eemalolekul võttis VMRO vastu aga pretsedenditult suure eelarve. SDSM kahtlustab, et see on valijate meelitamiseks vajalike projektide jaoks. Kumanovo intsidendi uurimisest ei paista olevat huvitatud keegi, albaanlaste kaebusi ei võeta kuulda. Ehk siis – Makedoonia poliitikas on muutunud väga vähe.
Makedoonia poliitikas on pikka aega tooni andnud VMRO ja SDSMi vastasseis. Mõlemad on lähtunud võitja-võtab-kõik-mentaliteedist ja leidnud, et valimisedu annab neile õiguse riigi abil vaid endi huvisid teenida.
Kui välja arvata aastad 2006 – 2008 on Makedoonia etniliste albaanlaste poliitikas domineerinud Demokraatlik Liit Integratsiooni Eest (DUI), mis kuulub koos VMRO ja SDSMiga valitsevasse koalitsiooni. Aastad endiste vaenlastega kõrvuti töötamist on kaotanud nende mainet ja usaldusväärsust vähemuse mässumeelse esindajana ning telefonisalvestistest selgus, et nad teevad albaanlasi halvustavate partneritega tihedat koostööd. Makedoonia albaanlased tunnevad selle tulemusel, et neil puudub esindus ja nad on võõrandunud riigist.
Valimisi on tumestanud pettused ja aeg-ajalt esinev vägivald. SDSM süüdistab VMROd korruptsioonis ja autoritaaruses, VMRO vastab, et SDSMi võimulolek ei olnud kuidagi parem. Kõrvalt paistab, et valitsus juhib vaid hirmu ja ähvarduste abil ja nimetab opositsiooni nõrgaks ning organiseerimatuks.
Telefonisalvestised, mille ELi eksperdid on ehtsaks tunnistanud, näitavad hingematvalt laiaulatuslikku jälitustegevust. Kokku on kuulatud pealt ligi 20 000 inimest, kuigi peamiselt on keskendutud umbes 4000 – 5000 isiku jälgimisele.
ELi ekspertide hinnangul ilmneb neist selge valitsusametnike ja erakonnaliikmete osalus illegaalsetes tegevustes, nagu valimispettused, korruptsioon, võimu kuritarvitamine, huvide konfliktid, väljapressimised, avalike teenistujate survestamine, lubamatu poliitiline sekkumine kohtusüsteemi jne.
DUI on keerulises olukorras – ei Gruevski ega Zaev ole huvitatud etniliste albaanlaste eest seismisest. Albaanlased tahavad aga 2001. aastal lubatut: kasutada oma keelt, võrdset ligipääsu parematele töökohtadele ja sisulist rolli riigi juhtimises. Albaania kogukond elab Makedoonias üha eraldatumat elu kesk sügavat vaesust.
Kumanovo lahingut pole korralikult uuritud
Kumanovo intsident andis kriisile oma tõuke. Sellest on võrsunud hulk vandenõuteooriaid. Albaanlaste ja opositsioonimeelsete makedoonlaste seas on levinud arvamus, et selle korraldas valitsus lindiskandaalilt tähelepanu juhtimiseks ja etnilise viha tekitamiseks.
Siiani on ebaselge, mis oli relvastatud albaanlaste eesmärk, kas keegi neist on veel vabaduses, kas see oli kuidagi Makedoonia võimudega seotud. Mitmed murettekitavad asjaolud on aga selged. Nii Kosovos kui Makedoonias teati rühmitusest juba kuid ja seda väga kõrgel valitsuse tasemel. Paljud rühmituse liikmed olid varem Makedoonias võidelnud, mitmed süüdi mõistetud mõrvade ja röövide eest, ent said sellegipoolest vabalt üle piiri liikuda. Ühe diplomaadi sõnul liikusid nad Kosovo ja Makedoonia vahel vabalt nagu oma tagaaias.
Kuulujutud seovad rühmituse liikmeid kuritegevusega, eriti narkokuritegevusega või Makedoonia julgeolekujõududega. Niinimetatud vanade võitlejate jaoks distantseerib see rühmitust etniliste albaanlaste heitluse narratiivist.
Väidetavalt põlgas rühmituse tuumik Ohridi lepet ja tahtis kujundada Makedooniat ümber föderaalriigiks, kus oleks eraldi Albaania üksus. Kui nende eesmärgiks oli panna alus ülestõusule, tegid nad valearvutuse. Kõik, keda rahvusvaheline kriisigrupp tänavu intervjueerinud on, leiavad, et etnilised albaanlased ei soovi uut konflikti algatada.
Kumanovos juhtunu oli aga sügavalt traumeeriv ja poliitiline kriis seab riigi ette tõsised väljakutsed. Aastad korrumpeerunud valitsuses on kõigutanud ka etniliste albaanlaste juhtide usaldusväärsust. Kriisi süvenemine või mõni uus inimkaotustega intsident võib üldisi hoiakuid kiiresti muuta.
Euroopa Liit ei peaks Makedooniat enam lihtsalt jälgima ja ekspertabi pakkuma, tuleb sekkuda ka reformidesse ja üleminekudialoogi peamiste poliitiliste jõudude ja kodanikuühiskonna vahel. Tarvis on väga kaasavat Makedoonia-poliitikat, mis jätkuks ka pärast aprillis toimuvaid valimisi.
Kumanovo on probleem, mida erakonnad ei tohiks ignoreerida. Sügavam uurimine võib leevendada hirme, selgitada asjaolusid, vähendada taoliste juhtumite kordumise riski ja ennetada selle vale poliitilise või etnilise narratiivi ette rakendamist.
Makedoonia ei ole praegu demokraatlik riik
Kriis näitab, et Makedoonia pole mitte raskustes demokraatlik riik, vaid riik, mis vajab üleminekut demokraatiasse. Selle erakondi vaadates jääb mulje, et riigijuhtimisest enam huvitab neid küsimus, kes mingist olukorrast võidab. Praegu on vaid murdosa Albaania kogukonnast valmis sõdima, ent paljud on pettunud Ohridi leppe rakendamises ja jagavad arusaamu, mis motiveeris vähemalt mõningaid Kumanovo püssimehi.
Hädasti on vaja ulatuslikumaid muutusi kui erakorralised valimised. Makedoonia reputatsioon Lääne-Balkani võimaliku eduloona on varemeis. Riik on pealtnäha modernse seadusandluse ja regulatsioonidega, ent jätnud puutumata vana korruptiivse süsteemi, mis on veelgi sügavam kui teistes sarnastes riikides nagu näiteks Montenegros ja Serbias.
See on ELi jaoks peamine probleem: Makedoonia on arendanud välja immuunsuse ravi suhtes, mida talle kirjutatakse. Ta teab, kuidas formaalselt teha seda, mida palutakse, aga samal ajal tagada, et sel oleks tegelikult väga väike mõju.
Võib kuluda veel palju katseid ja eksitusi, et õige ravini jõuda, ent ravi on väga vaja ja pole kuidagi realistlik eeldada, et Makedoonia suudaks end ise valitseda. ELi mõju on aga väiksem, kui varem paistis, sest liikmesus ei ole käeulatuses. Brüsselil on seal aga veel mõju, tuge peaks jätkuvalt pakkuma ka USA.
Juulis sõlmitud lepe tuleb sel sügisel ellu viia, ent see peab juhtima ka tegelike reformideni. Brüssel ei tohi millelegi heakskiitu anda enne, kui on tehtud märkimisväärseid edusamme. Miski muu peale skeptilise ja tiheda poliitilise tähelepanu kannab endas kaasas vastuvõetamatut riski, et välja võib areneda järgmine Balkani tragöödia.
Rahvusvahelise kriisigrupi asepresident Jon Greenwald ja Ilija Prachkovski osalevad täna ja homme Lätis toimuval Riia konverentsil.
