Õpetajate Leht 6. novembril:
Õpetajate Lehes sel reedel: erakoolide muredest, uute koolide tekkimisest, isadepäeva vajalikkusest
5. november 2015, 15:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Direktorid astusid teineteise kingadesse
2.–5. novembrini sai Eestis esmakordselt teoks koolidirektorite vahetus – omavahel vahetasid neljaks päevaks kohad Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ja Kiviõli 1. keskkooli direktor Heidi Uustalu.
Kogukonnakoolis on kodu lõhn
Erinevalt laialt levinud arvamusest, justkui õpiksid erakoolides vaid varakate vanemate lapsed, on suurema osa erakoolide pidaja hoopis MTÜ. Vanemad on palju andnud oma laste ja kogukonna heaks ning küsivad, miks riik ei mõista nende panust kogu Eesti tervemasse elukeskkonda.
Miks peame end kaitsma oma riigi hariduspoliitika eest?
«Tänapäeva Eestis peavad vabakondlike erakoolide kui haridusuuenduslike kodanikualgatuste eestvõitlejad kaitsma end oma riigi haridus- ja teadusministeeriumi meelevaldse ja tasalülitava poliitika eest,» kirjutab Eesti kristlike erakoolide liidu juhatuse liige, Tartu aasta õppeasutuse juht 2015 Tarvo Siilaberg.
Süütu tegu, halb tagajärg
«Võimalik, et nn kogukonnakoole pidav vabakond on osaliselt paratamatu vastureaktsioon sellele, et omavalitsus on olnud saamatu,» kirjutab Kaarel Tarand. «Kodanikud ei ole tekkinud hariduslikus ummikseisus süüdi ja nemad seda ka lahendada ei saa.»
Alice, sõnad ja asjad
Priit Põhjala kirjutab «Keelekaste» rubriigis Lewis Carrolli Alice’i lugudest, mis lausa pakatavad intrigeerivat mõtlemisainet pakkuvatest sõnamängudest ja keelemärke puudutavatest ideedest.
Erivajadustega laps Konstantin Pätsi vabaõhukoolis
Ajakirjanik Madli Leikop vestleb K. Pätsi vabaõhukooli direktori Erle Põikliku, õppe- ja arendusjuhi Ülle Teltvei ja kasvatustöö juhi Karin Trallaga. Vestlusringis tuuakse välja uus probleem – on lapsi, kes ei lähe nädalate ja isegi kuude kaupa kooli ning ei suuda pärast seda enam kellegagi vabalt suhelda. Teiseks toonitati, et enne lapse Pätsi vabaõhukooli suunamist tuleb läbi proovida kõik võimalused lapse aitamiseks kodukohakoolis.
Uute koolide tekkimine on seotud vanemate ootustega
Viiendat aastat Tallinna Ülemiste Citys tegutseva eralasteaia Kalli-Kalli juhtkond avab 1. septembril 2016 uue erakooli. Grupp haridusinimesi ja lapsevanemad on seotud Kalamaja avatud kooli ettevalmistamisega. Mis põhjusel need koolid luuakse ning millised need saavad olema, sellest kõnelevad asjaosalised ise.
Kümme tuhat heategu linnarahvale
Tuuli Hiiesalu kirjutab Tartu tervishoiu kõrgkooli projektist, mille raames on kõrgkooli tudengid osutanud terviseteenust ligi kümnele tuhandele tartlasele – küll tervishoiu kõrgkoolis kohapeal, linna koolides, lasteaedades, spordivõistlustel jm. Põhimõtteks on, et kõike, mida üliõpilane ise õpib, seda peab ta jagama ka linnarahvaga.
Kas isadepäev peaks jääma?
Pühapäeval on isadepäev. Ehkki tegemist on perepühaga, peavad isasid meeles ka lasteaiad. Sel nädalal toimus ridamisi üritusi, kus lapsed tegid koos isadega sporti, meisterdasid, sõid kooki. Paljudes lasteaedades aga peetakse isadepäeva asemel viimastel aastatel hoopis pere- või sügispäevi.
Kas tudeng räägib siis, kui kana pissib?
Uuringud näitavad, et ülikoolide klassikaline loenguvorm diskrimineerib naisi, mittevalgeid ja esimese põlvkonna ülikoolitudengeid. «Loenguformaat, kus reeglina pintsakus valge mees räägib keerulist juttu, kasutades viiteid ja tooni, mis kõnetavad põhiliselt teisi valgeid mehi, võimendab võõrandumistunnet,» kirjutab ajaloolane Aro Velmet.
Tallinna tehnikakõrgkool 100
Tallinna tehnikakõrgkool tähistab oma sajandat aastapäeva positiivses meeleolus. Kui 1990. aastate lõpul oldi Euroopa rakenduskõrgkoolide hulgas üks viimaseid, siis täna asutakse juba parimate hulgas. Õpet toetavad tehnikakõrgkoolis tänapäeva viimasele sõnale vastavad õppelaborid ja tihe koostöö ettevõtetega. Oma järgmiseks suureks ülesandeks on võtnud tehnikakõrgkool üliõpilaste väljalanguse vähendamise.
Maarja Nuut: «Adru lõhn äratab minus midagi üles.»
Maailmas hinnatud pärimusmuusikut Maarja Nuuti paeluvad kontrastid. Näiteks meri ja mets – ühel pool avarus ja piiride puudumine ning teisal suletud ruum, mis inimest kaitseb.