Ametlik Venemaa ja Egiptus – kumbki omal põhjusel – üritavad endiselt eitada võimalust, et Siinai poolsaare lennuõnnetuse põhjustas terrrorirünnak, kuigi maailm sellest juba räägib, kirjutab kolumnist Taavi Minnik.
Taavi Minnik: hirm taevas ning võit infosõjas
5. november 2015, 16:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oktoobri viimasel päeval Siinai poolsaarel juhtunud tragöödia läheb nii Venemaa kui ka Egiptuse ajalukku kui ohvriterohkeim lennuõnnetus. Sharm el Sheikhist startinud Vene lennukompanii Kogalõmavia («kogalõm» tähendab handi keeles mädasood või ka «paika, kus surrakse») lennuk 224 inimesega pardal ei jõudnudki Peterburi Pulkovo lennuväljale, kus oma lähedasi olid tervitama kogunenud sõbrad ja sugulased.
Laias laastus viivad lennukihukuni tavaliselt kolm faktorit: inimlik, tehniline või väline. Kogalõmavia lennu 9268 hukkumise põhjuse peab uurimine veel välja selgitama, kuid meediat jälgides on hakanud silma, et Venemaa ning Egiptus soovivad teatud põhjustel välistada välise faktori ehk terrorirünnaku võimaluse, samal ajal kui välismeedias ning Venemaa vähestes opositsioonilistes kanalites selle üle aina elavamalt ja valjemini arutletakse.
Ka mitu tuntud lennunduseksperti, kes esimese hooga terrorirünnaku võimaluse välistasid, on viimastel päevadel oma arvamusi muutnud. Venemaa ja Egiptuse seisukohti võib mõista. Egiptus on mures oma maine pärast armastatud puhkusesihtkohana, sest turism annab rohkem kui kümme protsenti Egiptuse SKTst ning toob piltlikult öeldes leiva lauale küllaltki suurele osale kohalikust elanikkonnast. Kui peaks kinnitust leidma, et terroristidel õnnestus Sharm el Sheikhi rahvusvahelises lennujaamas toimetada lennuki pardale pomm, oleks tegemist tohutu löögiga Egiptuse kui turismisihtkoha maine ning ka selle riigi rahakoti pihta. See tähendaks, et Egiptus ei suuda tagada välislendude ja -turistide turvalisust.
Kummaline vaikus on Venemaa riigi kontrollitavas meedias, kus võimud on üritanud pisendada terrorirünnaku versiooni, kuid kust ju tavaliselt võib leida ka kõige uskumatumaid spekulatsioone juhtunust. Terrorirünnak tähendaks radikaalse sunniitliku islami kättemaksu Venemaa osaluse eest Süüria kodusõjas šiiitide poolel, kui ka seda, et Vene eriteenistused ja julgeolekustruktuurid, kus on hõivatud mitu miljonit inimest, ei ole võimelised tagama Venemaa kodanike julgeolekut välismaal.
Vastutust Siinai poolsaarel juhtunu eest kiirustas endale võtma Islamiriik, et see infosõjarindel punktivõiduks vormistada. Lähis-Ida terrorirühmitused, nagu Hamas ja Islamiriik, võivad elada veel «pimedas keskajas», kuid nad teavad täpselt, et läänemaailm elab juba digiajastul, kus virtuaalsus on sageli olulisem kui reaalsus. Infosõdades on tähtsam see, kuidas kajastub mingi sündmus teleriekraanidel või ajaleheveergudel, kui see, mis tegelikult aset leidis.
Islamiriigi rünnak inforindel on juba efekti saavutanud, kuna juba enne Siinai lennuõnnetuse uurimistulemusi on lääne lennukompaniid oma lennud Sharm el Sheikhi tühistanud ning suurtes meediakanalites on esiplaanil küsimus, kas see ongi Putini-Venemaa Süüria seikluse eest makstav hind. Kui aga peaks selguma, et islamiterroristid tõepoolest seisavadki selle õnnetuse taga, siis on olukord murettekitav ning ohus pole mitte ainult Venemaa, vaid ka teiste riikide kodanikud, kes soovivad Lähis-Ida riike külastada.