Eelmisel nädalal vallandas alkoholipoliitika reformikava suure pahameeletormi ning tegelikult andis see tõuke laiapõhjalise diskussiooni tekkeks, kirjutab Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidu tegevjuht Lola Tehver.
Lola Tehver: alkoholiteemal hüsteeriata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praeguse seaduseelnõuga soovitakse kaitsta rahva tervist, vähendada alkoholist tingitud sotsiaalseid ja tervisekahjusid, alkoholitarbimist ning selle kahjusid alaealiste hulgas. Probleemi lahendamisele on aga lähenetud väga kitsalt ja keskendutud ainult keeldudele.
Alkoholist tingitud tervisekahjustused, surmad, perevägivald, lagunenud perekonnad – see on päris elu. Millise garantii saame anda oma lastele olla puutumatu alkoholi tarbimise negatiivsete tagajärgede eest?
Lapsel on õigus tervisele, millele vastandub riigi kohustus võtta tarvitusele meetmeid, et lapsed ei tarbiks alkoholi. Lapsel on õigus heaolule, näiteks mitte sattuda väärkohtlemise või vägivalla ohvriks, õigus täisväärtuslikule perekonnaelule, õigus mitte olla hooletusse jäetud. Lapsel on õigus oma unistused ellu viia, mitte elada luhtunud unistustega.
Uuringud näitavad, et Eestis on alkoholitarvitajate seas liiga palju noori.
Alkoholi võib nimetada legaalseks mõnuaineks ning selle mõnuaine tarvitamise harjumused kanduvad põlvest põlve, mõjutades laste kasvamist ja heaolu, nende valikuid noores eas ja täiskasvanuna.
Perearst Katrin Martinson on toonud näiteid elust endast, kus noore hiljuti lahutatud pere kaheaastane laps elab nädala ema ja teise isa juures. Lahutuse põhjus: ületöötanud ja liigselt alkoholi tarvitav mees. Lapse areng olnud seni normis, kuid ootamatult on tekkinud käitumisprobleemid lasteaias, ta lööb, kakleb ja hammustab. Psühholoogiga konsulteerides jõuti arvamusele, et käitumisprobleemides on süüdi turva- ja kodutunde puudumine ning lapse depressioon ja ebakindlus.
Kas praeguste muudatustega ei löö me palli ainult ühte väravasse, unustades, et ühiskonnas valitsev probleem vajab hoopis laiemat tähelepanu ja tegusid, mitte kõigest lubadusi?
Lapsed ja alkohol
Uuringud näitavad, et Eestis on alkoholitarvitajate seas liiga palju noori. Eesti noorte seas tehtud rahvusvahelistest tervisekäitumise uuringutest tuleb välja, et vaatamata senistele küllaltki rangetele seadustele on noorte hulgas alkoholi tarvitamine ja ka purjujoomine laialt levinud. 2009/2010. õppeaastal tehtud HBSC uuringu raportist selgus, et 11–15-aastastest õpilastest on alkoholi proovinud 69 protsenti.
2013/1014. õppeaastal Eesti 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste seas korraldatud tervisekäitumise uuring näitab, et suurenenud on 11–15-aastaste õpilaste osakaal, kes pole kunagi alkoholi tarvitanud (2006. aastal 28 protsenti, 2014. aastal 55). Samas on alkoholi proovijate osakaal endiselt ebanormaalselt suur: juba 11-aastaselt on alkoholi proovinud 39 protsenti poistest ja veerand (24 protsenti) tüdrukutest. Ka viimaste uuringute järeldus on ühene: Eesti õpilaste seas on purjutamine levinud (peaaegu pool 15-aastastest on olnud purjus).
Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse märkis Eesti Päevalehe 2. septembri artiklis «Uus noorte põlvkond tarbib vähem alkoholi», et peale kasvab põlvkond, kes tarbib vähem alkoholi. Iga nelja aasta tagant korratavast küsitlusest selgus, et kui veel 2010. aastal oli end esimest korda 13-aastaselt purju joonud poisse ja tüdrukuid vastavalt 27 ja 21 protsenti, siis mullu oli mõlemaid ligi 5 protsendi võrra vähem. Kuigi noorte alkoholitarbimises on näha positiivseid muutusi, on siiski väga oluline teha noorte seas pidevat ennetustööd, sest noortel on suurem risk sattuda sõltuvusse kui täiskasvanutel.
Kasvatus ja hoiakute kujunemine algab kodust, kuid viimast mõjutavad ka sõbrad ja seda eriti noorte puhul. Noorukiiga on arenguetapp, mille eesmärk on lapse järkjärguline eraldumine lapsepõlvest ja vanematest, ning noored eelistavad vaba aega veeta sõpradega. Nii saavad sõprussuhted noorte elus olulisema koha.
Tüüpiliselt tarvitavad teismelised alkoholi koos eakaaslastega, mis näitab, et noorte alkoholikasutamise tavade väljakujunemisel on kindel koht just eakaaslaste mõjul. Sõprade surve tarbida alkohoolseid jooke on pidev probleem ja noored nõustuvad alkoholi tarbimisega, sest nii on tunnustust ja populaarsust kergem võita. Vähe on neid, kes tahavad äraütlemisega sõprussuhteid rikkuda. Seepärast peaksime ennetustegevustes ja ka tugisüsteemide loomises olema jõulisemad ning tegelema ennetustöödega koolides, toetama hätta sattunud peresid jne – vähendamaks noorte varajast alkoholi tarbimist.
Alkoholi reklaam
Paraku on meie ühiskond alkoholist läbi imbunud ja noor ilmakodanik jõuab loogilise järelduseni: ju siis nii peabki. Täiskasvanute loodud ja noortele suunatud meelelahutusmaailm (teler, internet, sotsiaalmeedia) on justkui lahutamatult seotud alkoholi tarvitamisega.
Kui paljud noored tänapäeval telerit vaatavad? Väga vähesed. 18–25-aastane vaatab keskmiselt ühe tunni päevas ja 12–18-aastane 1,5 tundi päevas. Võrdluseks on üldine Eesti keskmine vaadatavus umbes 3,5 tundi päevas. Seega ei mõjuta televisioonis alkoholireklaamide täiendav reguleerimine märkimisväärselt selle nähtavust noorte sihtgrupis.
Alkoholireklaami keeld internetis – internet ja selle suurtegijad Google, Youtube, Facebook jne – ei allu Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, sest nad tegutsevad lihtsalt teises õigusruumis. Seega ka internetireklaami keeld ei hoia noori alkoholist eemal.
Jah, alkoholireklaam suunab inimeste ostuotsuseid, kuid viimast mõjutab kogu alkoholi eksponeeritus. Mis saab rahvusvahelistest spordiülekannetest, kus staadionil on liikuvate kujunduselementidega alkoholireklaamid? Kuidas on võimalik vähendada alkoholi tarvitamist, kehtestades piiranguid üksnes kodumaistes meediakanalites eksponeeritavatele reklaamidele? Jäetakse keelamata filmid, seriaalid (sh kodumaised) jne. Alkoholi tarbimise põhjused on ikkagi mujal ja need on meile teada.
Praegune süsteem, mis aitaks alkoholi küüsi sattunud inimesel taas jalule saada, on puudulik. Selle parandamine on aga tunduvalt ajamahukam ja keerulisem protsess kui lihtne seadusemuudatus. Samas on just tugisüsteemid hädavajalikud, seda nii üksikisikute kui ka alkoholi pärast kannatavate perede, sh noorte (laste) jaoks, sest kodune keskkond, kus alkoholi liigtarvitatakse, on väga oluline faktor.
Kainet mõistust kõigile otsuste tegemisel ning proovime ühiselt Eestis elu paremaks ja tervemaks muuta!