Eestlastel on küllalt põhjust olla uhke oma aktiivsete noorte üle, on meil ju üks Euroopa Liidu nooremaid peaministreid, suur hulk edukaid noorsoo loodud start-up’e ning arvukalt maailmakodanikest haritud noori inimesi, kirjutab Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika nõunik Kaisa Lõhmus.
Buumiaegsed, X-põlvkond, milleeniumilapsed ja Z-põlvkond on vaieldamatult erinevad, ent neid kõiki ühendab üks teadmine – mis tunne on olla noor. Vesteldes oma ikside põlvkonda kuuluva isaga noortest ja noorusest, oli üheks tema poisipõlve märksõnaks male, mille eesmärgiks on teatavasti matistada vastase kuningas.
Kõige nõrgemaks malendiks peetakse etturit, mis saab laual edasi liikuda vaid ühe välja võrra. Samal ajal kiputakse unustama, et esmapilgul tagaplaanile jääv malend võib tegelikult üllatada, kuna ka tal on võimalik kuningas nurka suruda ning seeläbi mängu käiku muuta. Noori peetakse paljuski meie ühiskonna etturiteks, kelle mõju kiputakse tihti alahindama või sootuks unustama.
Noorsootöö nädalal on hea võimalus taas rõhutada, et kõikide kuningate, odade, ratsude ja vankrite vahel ei tohi märkamata jätta just neidsamu esmapilgul vähetähtsad ettureid. Noorte häälel on tendents jääda tagaplaanile, kuna levinud on arvamus, et uutelt põlvkondadelt on veel vara oodata põhjapanevaid mõtteid või ühiskonna alustalasid raputavaid ideid. On loomulik, et noored elavad läbi häälemurde, ent noore hääle murdmine ühiskonnas on lubamatu.
Noor on väärtus ühiskonnale, ent enne, kui noort saab märgata riik, tuleb teda väärtustada kodus ja kodukohas.
Eestlastel on küllalt põhjust olla uhke oma aktiivsete noorte üle, on meil ju üks Euroopa Liidu nooremaid peaministreid, suur hulk edukaid noorsoo loodud start-up’e ning arvukalt maailmakodanikest haritud noori inimesi.
Lisaks on maarjamaalaste seas rohkelt neid inimesi, kes leiavad, et Z-põlvkonna noored on valmis kaasa rääkima, isegi nii valmis, et astuda 2017. aastal valimiskasti ette ning valida teadlikult ja kriitiliselt oma kodukandi juhid. Ja uskuge, nad oskavad seda valikut teha! Noored teavad, kus võiks olla ülekäigurada, milline pargikujundus sobib üldilmega, kuhu rajada skate-park või mis hind võiks olla koolilõunal.
Meil, noortel, on oma arvamus, kuidas kodupaigas asjad olla võiksid, ning mida varem seda küsitakse, seda kindlamini jäädakse oma mõtteid ja ideid ka edaspidi pakkuma. Noorte täit potentsiaali saab kasutada vaid siis, kui neile antakse võimalus ise arvata, mitte ei tegeleta eos nende hääle lämmatamisega.
Noor on väärtus ühiskonnale, ent enne, kui noort saab märgata riik, tuleb teda väärtustada kodus ja kodukohas. Kõik algab rohujuuretasandil, kodu kujundab noorukite väärtushinnanguid ja -hoiakuid ning just seal saadakse esimesed eneseväljenduse kogemused.
Oluline on kuulata, mida on öelda alles oma arvamust vormival noorel indiviidil ning anda talle viis osaleda ka nende otsuste langetamises, mis jäävad vaid koduseinte vahele. Võtmetähtsus on elupaigas pakutavatel võimalustel noore osaluse suurendamiseks ning oluline on, et noor oleks kaasatud küsimustes, mis teda puudutavad.
Noorsootöönädalal pakuvad kodukohas kaasalöömisvõimalust üle-eestilised osaluskohvikud, kus laudade taga kohtuvad tänapäeva noored mõtlejad ja juba otsustajate hulka kuuluvate põlvkondade esindajad. Maailmakohviku meetodil igas maakonnas peamiselt 5. novembril toimuvatel osaluskohvikutel räägitakse sellel aastal vihakõnest, ettevõtlusest maal, haridusest, valimisea langetamisest ning mitmetest muudest kohalikul ja riiklikul tasemel olulistest teemadest.
Meil, noortel, on suur pagas verivärskeid ideid ning osaluskohvikud annavad võimaluse viia head mõtted otsustajateni kodukohast lahkumata.
Noored ei ole üksnes Eesti kauge tulevik, alles arenev sugupõlv või pelgalt tänased etturid, keda mugavalt homse varna lükata. Noored on olevik, nad on ratsud, lipud ja vankrid. Oluline on, et neid märgatakse, kuulatakse ning kaasatakse, sest meie seas on kasvamas uued Pärdid, Vilded, Koidulad, Merid ja Härmad, kes annavad ühiskonnale väärtust juurde.