Narvas käärib. See on piirilinnadele omane. Euroopa Liidu idabastion on läbi aegade muutnud Venemaa, Rootsi ja muidugi Eesti ajalugu. Noore Eesti riigi tekkimise segadikus õnnestus mässajatel isegi Eesti Töörahwa Kommuuna viiekümneks päevaks Narvas võimule upitada, asi siis üks väiksemat sorti mäss tänapäeval ära korraldada, kirjutab arvamusportaali kolumnist Tarmo Pikner.
Tarmo Pikner: kui Yana Brüsselist koju jõudis, oli mäss juba lõppenud
Siin see Brüsseli asi on – Eesti paistab sealt vaid hiiremustana maakaardil ja kuidagi ei jõua jälgida, mis väikeriigis õieti toimub. Kass oli kodust ära, hiired panid mässama. Ka(d)rihiirel õnnestus end läbi närida Narva keskerakondlaste kontorisse ja ajada sealsetel pead segi. Brüsselist kiiruga koju tõtanud Yana Toom jäi oma karistusoperatsiooniga hiljaks.
Narva mäss jäi maha surumata – sealsed teisitimõtlejad jäid endile ja Kadri Simsonile kindlaks kui Narva kindlus. Pool munakoort Yana Toom siiski sai – juhiks kandideerijate nimekirja lisati lohutuseks ka Savisaar.
Kas võib järeldada, et mäss jätkub 29. novembril Tondirabas?
Analüütikud ja selgeltnägijad püüavad pingeliselt paigutada 1092 keskerakondlast kahte kasti. Mina oleksin kastistamise protseduuriga tagasihoidlikum. Esiteks: Tondiraba jäähalli võib kergesti tekkida ka kolmas kast, kuna Yana Toomi rahulolematus võis olla põhjustatud solvumisest, et teda ei esitatud esimehe kandidaadiks, vaid eelistati nooremat. Üldsegi ei üllatuks, kui viimasel hetkel tuuakse välja isegi must kast, et häälte jagunemist veelgi rohkem segi ajada.
Teiseks – ei tohi unustada, et proua Simson ei kandideeri mitte Savisaare vastu vaid tema kõrval. Seda on ta korduvalt rõhutanud ehk Kadri Simson on kogu oma teadliku ja veel teadmata elu Savisaart põhjalikult tundnud ja usaldanud – järelikult jagavad samu väärtusi. Seega, Savisaar on puhas prillikivi ja erakondlikke muutusi ei ole oodata.
Küll aga tooks Kadri Simson erakonna juhtimisse nooruslikku särtsu. Samas, võib ka Savisaar särtsakamaks muutuda, kuna proua Simson lubas osa tema raskest koormast enda kanda võtta.
Ettevaatlikuks peaks tegema Savisaare jonnimine, kes astus partei auesimehe kohalt tagasi enne, kui teda jõuti sinna riiulile üldsegi paigutada. Ilmselt heiastus Savisaarele õnnetu juhtum, mis tabas välguna tema kunagist võitluskaaslast, reformierakonna auesimeest Siim Kallast, kui too mustal hobusel üritas Brüsselist Toompeale kapata. Nii, et partei auesimehe koht pole mingi meelakkumine. Kui juba esimees, siis ilma auta.
Keskerakond ja Tallinn
Ärevust tekitab jällegi Tallinna linnavolikogu enamusfraktsiooni püüd ennistada tööle tagandatud linnapea. Et Keskerakonnal on kujunenud tihedad tööalased sidemed prokuratuuriga, siis leiti, et on igati paslik võtta endale ka kohtu roll ja teha võimudele selgeks – ilma Edgarita ei ole võimalik Tallinnat vee peal hoida (ei aita ka Meelis Pai Ülemiste vanake) ja seda, kes linna juhib, otsustavad 46 volikogu keskerakondlast.
Sellisele riigikukutajalikule seisukohale on käe alla pannud ka kõik ligi kümme abilinnapead ja teist samapalju linnaosade vanemat. Kahtlustan, et töölt kõrvaldatavate nimistu täieneb just eelnimetatud ametnike kategooriatest.
Üllatava ratsukäigu tegid Karilaid ja Sults, ulatades Kadri Simsonile kahe teraga mõõga. Ise toetades Savisaart, andsid nad proua Simsonile viimase õlekõrre Putinist lahtiütlemiseks: kui õige hääletaks kuumaks kartuliks muutunud Ühtse Venemaa lepingu üle!
Kadri Simson targa inimesena haistis ohtu, pead pakule ei pannud ja laveeris karidest mööda. Samas, lootis ta optimistlikult, et demokraatia päike tõuseb kord ka Venemaal ning hakkab paistma Putini peale. Mispeale Keskerakonna jääkapis külmutatuna peidus olev Putini leping sulaks üles ja jokker löödaks lauda. Kaldun arvama, et seda aega oodates on juba lootusetult palju vett merre voolanud.
Kes lahkub Tondiraba jäähallist võitjana, kes kaotajana ja kui võit osutub Pyrrhose võiduks, siis, kes on tegelikult kaotaja? Mis juhtub, on see, et olenemata Keskerakonna esimehe valimistulemusest, täieneb riigikogu istungitesaali aknaalune rida, kus tavaliselt võtavad kohad sisse teisitimõtlejad. Kas viimne savisaarlane kustutab tule?
Tarmo Pikner on töötanud 18 aastat Saare maavalitsuses arendusjuhi ja välissuhete juhina. Ta on endine Lümanda vallavanem ja kuulunud rahvusvaheliste organisatsioonide Eurohouse, B7 ja CPMRi juhatusse. Pikneri sulest on ilmunud raamat «Eesti orhideed».