Mind pani muretsema Eesti õhuväe ülema Jaak Tarieni vestlus enda Ameerika Ühendriikide kolleegiga, milles viimane avaldas fakti, et teise nahavärvusega sõdurid tajuvad Eestis viibides verbaalset ning füüsilist mõnitamist, kirjutab justiitsministeeriumi kantsleri nõunik Illimar Lepik von Wirén (IRL).
Eesti riigikaitse tugineb kahele sambale, meie enda iseseisev kaitsevõimekus ning NATO kollektiivkaitse. Kui üks neist kahest enam ei tööta, siis lakkab ka meie riigi efektiivne kaitsevõime. Väga paljud meist nõustuvad, et kaks protsenti riigieelarvest tuleb panna riigikaitsesse. Samuti et liitlaste kohaolek, nii maa peal kui õhus, on väga positiivne ning kindlustunnet tõstev.
Teisest küljest kui osa meist ei suuda või ei taha mõtelda natuke laiemalt ning aru saada sellest, et 28 NATO liikmesriigi sõdurid on eri soost, erineva nahatooniga, ise usku, räägivad erinevaid keeli või mõnel muul viisil tunduvad teistsugused, siis nende kõigi eesmärk on lõpuks väga konkreetne - tagada kõiki liikmesriikide julgeolek ning territoriaalne terviklikkus.
Ükski Ameerika Ühendriikide, Saksamaa, Ühendkuningriigi või mõne teise NATO liikmesriigi sõdur ei viibi Eestis selle tõttu, et neil poleks midagi paremat teha, või et mõnes teises maailma piirkonnas poleks teist ala, mida julgestada.
Kui me peaks jõudma sinnamaani, et liitlasväed kirjutavad enda memodes, et Eestisse pole mõtet minna, kuna sõdurite heaolu ja julgeolek pole tagatud, siis on üks eelmainitud sammastest kadunud ning meie majast puhub tuul läbi.
Olles ise olnud ajateenija Eesti Kaitseväes õhutõrjes ning õppustel teinud koostööd meie liitlastega, siis võin enda isiklikust kogemusest öelda, et neile läheb Eesti riigikaitse korda ning neil on reaalne soov ja tahe meie kaitsesse panustada.
Suhete õõnestamine?
Praegu ei kahtle ma NATO artikkel viies ega selles, kas reaalse konflikti korral tullakse NATO liikmesriigiga rindele. Minu mure seisneb aga selles, et osa meist võivad tahtlikult või tahtmatult õõnestada Eesti suhteid meie liitlastega.
Viimase paari aasta jooksul üles kerkinud sõda Süürias, rahutused Põhja-Aafrikas ning sellest tulenev migratsioon on tekitanud arusaadavalt muret ning pingeid Euroopas. Sellega on kaasnenud ka stereotüübid, et kui vastutulev inimene kannab teistsuguseid riideid, tal on teistsugune nahavärv, või räägib ta mõnda teist keelt, siis on tegemist kindlasti terroristiga või isikuga, kes tuli eesti naisi ära viima.
Isegi kui paljud ütlevad, et ainult teatud erakonnad, nagu EKRE või RÜE, või ainult teatud indiviidid siin-seal kasutavad rassistlikku retoorikat ning et selle mõju suures pildis pole märgatav ega oluline, siis tegelikult on iga individuaalne juhtum väga suure kaaluga.
Kui me peaks jõudma sinnamaani, et liitlasväed kirjutavad enda memodes, et Eestisse pole mõtet minna, kuna sõdurite heaolu ja julgeolek pole tagatud, siis on üks eelmainitud sammastest kadunud ning meie majast puhub tuul läbi.
Esiteks tuleb hoida lahus migratsiooniküsimused ning riigikaitse. Loomulikult tuleb tegeleda Euroopas suurenenud migratsiooniga ning abistada ühel või teisel moel sõjapõgenikke, aga jällegi - me ei saa rääkida kellegi kaasasündinud väljanägemisest.
Loomulikult tuleb tagada Euroopa Liidu ning Schengeni piiride turvalisust ning samal ajal ka seda, et inimesed ei upuks Kreeka saarestikus. Kas see on keeruline? Loomulikult on. Aga tuleb tegeleda konkreetsete muredega, mitte sellega, kuidas keegi välja näeb.
Kas suurenenud migratsioon võib tekitada sisejulgeolekus lisaohte? Jah, kindlasti võib. Sellega tegelevad iga riigi sisejulgeoleku asutused. Aga jällegi, inimeste kurjad kavatsused ei väljendu nende välimuses.
Isamaalisus
Kõigile neile inimestele, kes nimetavad end isamaaliseks ning samal ajal ütlevad, et «kui on must, siis näita ust», lubage ma tuletan teile meelde, Eesti riigi julgeoleku õõnestamine ei ole isamaaline tegevus. Selline tegevus teenib vaid Vene Föderatsiooni poliitilise huve, kes soovib näha Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide suhete lõhestumist.
Lisaks riigikaitse küsimustele laieneb sama mure ka teiste igapäevaste asjade sekka. Võib tekkida oht, et välistudengid ei soovi enam Tallinna või Tartu ülikooli tulla, või et välismaa ettevõtted ei soovi investeerida Eestisse või nad ei julge saata oma teistsuguse välimusega töötajaid siia.
Kas see jutt tundub liigne hüsteeria ja utreerimine?
Viimasel ajal on tihti ette tulnud, et olen mõne eestlasest sõbraga linnas, kellel on tumedad juuksed ning kes pole sama blondide juustega nagu EKRE modellid reklaamiplakatil, siis nende käest on küsima tuldud inglise keeles, et kust kohast nad pärit on ning mida Eestis teevad. Antud lähenemised pole alati just üleliia sõbralikud on.
Üks omapärane lugu juhtus üritusel «Sõbralik Eesti», kus viibisin paari sõbraga ning üks neist oli taas kord seesama tumedamate juustega sõber. Äkitselt ilmus proua Kristiina Ojuland meie selja tagant välja ning küsis, kas saaksime tema paberile anda oma allkirja pagulaste vastu. Viitasin oma eestlasest tumedate juustega sõbrale ning ütlesin, et vaadake siin juba üks on. Proua Ojulandi pilk muutus väga kurjaks ning ta hakkas kohe pärima, kuidas see isik riiki sisse sai ning et sellised illegaalid siin viibida ei tohi.
Õnneks või kahjuks ei näinud proua Ojuland antud isiku iPhone’i või kallimavõitu Audi võtmeid, muidu oleks kindlasti peatselt ilmunud artikkel sellest, kuidas Eesti riik annab pagulastele kalleid autosid ja telefone.
Halenaljakas lugu võib see ju olla, aga tegelikult peegeldab see tõsiasja, et osa inimesi ei mõista, mida nende tegevus kaasa toob.
Seega palun inimestelt, kes pole seda veel enda peas selgeks teinud, et nad mõtleks selle peale, kas nende tegevus võib kahjustada Eesti kõige olulisemat alustala - riigikaitset.
Kui keegi siiski ei suuda vastu panna ja leiab, et mõnitavad kommentaarid teistsuguse välimusega inimeste suunas on mõistlik tegevus, siis kutsun teid üles minuga ühendust võtma ning seda teemat arutama. Teen seda hea meelega. Aga ärge norige tüli inimestega, kes koos meie sõduritega tagavad Eesti riigi olemasolu.
Eesti riigi ja meie liitlaste heaolu ja julgeolek peab olema tagatud.
Artikkel väljendab autori isiklikke vaateid