Peeter Langovitsi tagasivaade: uus eeluurimisvangla

Peeter Langovits
, fotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eeluurimisvangla. 1. novembril 1995 valmis Eesti moodsaim vanglakorpus.
Eeluurimisvangla. 1. novembril 1995 valmis Eesti moodsaim vanglakorpus. Foto: Peeter Langovits

Eestis plaaniti ulatuslikku vanglareformi kinnipeetavate olukorra parandamiseks ja selle euroopalike tingimustega vastavusse viimiseks aastaks 2000. Vanglate renoveerimist alustasid juba 1993. aastal justiitsministeerium ja täitevamet uue eeluurimisosakonna rajamisega. 1. novembriks 1995 valminud Eesti moodsaim vanglakorpus rajati Magasini 35 endistesse Tallinna vangla tootmishoonetesse.

Trellitatud akendega 72 kuuekohalist kambrit mahutas kuni 432 kinnipeetut. Igas kambris oli kolm kahekordset nari, kuus kappi, pesemisnurk ja akna all pinkidega lauake. Samas korpuses olid omaette ruumid vanglapersonalile ning vangidele meditsiini-, pesemis- ja söögiruumid, juuksur ja jalutusboksid. Vajadus oli suur, sest ülerahvastatud Keskvangla (Patarei vangla), kus viibis siis 1500 vangi, oli amortiseerunud ega vastanud enam elementaarsetele sanitaar- ja olmetingimustele. Avamise ajaks oli juba ligi 80 kinnipeetut sealt uude eeluurimisosakonda üle viidud. Ehitus koos moodsa turvasüsteemiga läks maksma üle 11 miljoni krooni.

Valitsusvahetuse ajal jõudis peaminister Tiit Vähi käia esimest korda elus ka vanglamüüride vahel – selleks, et avada 1. novembril pidulikult vangla uus eeluurimisosakond. Avamisele olid saabunud ka ministrid Siiri Oviir ja Paul Varul, kantslerid Mihkel Oviir ja Jaan Toots, täitevameti peadirektor Heikki Sikka, kohtute esimehed Tiiu Jervan ja Poigo Nuuma jt ametnikud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles