Olev Remsu: Täielik krahh?

Olev Remsu Foto: Ergo Kuld

Olev Remsu on solvunud ja tunneb end petetuna. Mingid kaubitsejad on pistnud taskusse tema riigi.

Vahel tundub, et osa riigikogu liikmeid kõlbaks pigem täiturule hõlma alt kaupa ärima kui Toompeale. Paljude ainus motiiv poliitikas esile tõusta on oma hüvede ja sissetulekute suurendamine. Ja niisugused inimesed teevad meie elu määravaid seadusi. Nad teevad neid enese huvides?

Hakka või austama neid nimekaid mehi-naisi, kes ei müü oma populaarsust lihtsameelsete häälte püüdmiseks ega ole riigikokku kandideerinud.

Ehkki mulle ei meeldi parempoolsus, kõige vähem veel thatcherism, on just Raudse Leedi kaudu minuni jõudnud üks kuldne tõde: ei ole olemas riigi raha, on vaid maksumaksjate raha. Teiste sõnadega: kõik, kellest allpool juttu tuleb, varastavad raha minult, meilt kõigilt, olles minust mitmeid ja mitmeid kordi rikkamad.

Mõni võib mulle ju näkku paisata oma näruse deviisi: lollidelt tulebki raha ära võtta. Aga vaat, ei lase võtta, võitlen selle vastu ainukese relvaga, mis mul on, nimelt sulega.

Kas oli see Kristiina Ojuland, kelle nimega seoses tuli esimesena päevavalgele kulutšekkide võltsesitamine? Naine elas suvilas, kuid laskis kinni maksta hotelliarved Tallinnas. Vahelejäämine ei takistanud tal saamast välisministriks ning hiljem europarlamendi saadikuks. Eks see julgusta teisigi. Kui poliitik teaks, et väiksemagi sulitsemise pärast ootaks teda karistus, siis ta seesuguste afääride peale ei läheks. Meenutame, et Rootsi asepeaminister Mona Sahlin pidi tagasi astuma seetõttu, et ostis endale valitsuse krediitkaardiga sukkpüksid.

Meil ostab saadikupuutumatusest ilma jäänud riigikogu liige ja partei peasekretär, kahes kohtuastmes süüdi mõistetud Priit Toobal rahva raha eest kokku bensiini ja diislit, ja häirekella lööb vaid ajakirjandus.