Juhtkiri: Euroopa peab enda kaitsmisse enam panustama

Aasta tagasi NATO Walesi tippkohtumisel lubasid kõik 28 liiget tõsta kaitsekulutused kümne aasta jooksul vähemalt kahele protsendile oma sisemajanduse kogutoodangust. Tippkohtumise esimeseks aastapäevaks valminud Carnegie Euroopa mõttekoja analüüsis «Kahe protsendi poliitika: NATO ja Euroopa julgeolekuvaakum» leitakse lootus, et kõik riigid selle sihini jõuavad, olevat liiga optimistlik. Seda enam tuleb analüüsi järgi keskenduda küsimusele, mida Euroopa julgeolekuvaakumi vältimiseks peale hakata tuleks.

Nii üle-eelmisel kui ka eelmisel aastal kulutas riigikaitsele soovitatava kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust vaid neli NATO riiki: Eesti, Kreeka, USA ja Ühendkuningriik. Tänavu lisandub klubisse viienda liikmena Poola. Samal ajal aga kannab NATO kaitsekulude kogusummast tervelt 70 protsenti USA ning vaid 30 protsenti kõik ülejäänud riigid kokku. Walesis üles näidatud valmisolekust hoolimata ei taha eurooplased aga kaitsele märkimisväärselt rohkem kulutada. Tõsi, mitu riiki on peatanud kaitsekulutuste kärpimise, kuid sellest ei pruugi piisata.

Samal ajal on USA hakanud oma julgeoleku-jalajälge Euroopas vähendama. Kui ameeriklased muutuvad oma julgeolekugarantiidega Euroopas vähem aktiivseks ja eurooplased pole valmis suuremat vastutust võtma, siis tekib küsimus, kuidas täita ameeriklaste tagasitõmbumisest jäävat turvalünka, mille Ukraina kriis on veelgi nähtavamaks muutnud. See on küsimus, millele Euroopa riigid peavad ise vastuse leidma.

Nagu analüüsi esitlusel tõdeti, on kahe protsendi kaitsekulutuste mõõdik üks vahend julgeolekuvaakumiga tegelemiseks. Debatt käib ka ELi võimaliku tulevase sõjalise rolli üle.

On neidki, kes leiavad, et analüüsis kirjeldatud olukord on veidi liialdatud. Briti RUSI mõttekoja uuringute direktori Malcolm Chalmersi hinnangul on mõte sellest, et USA võiks julgeoleku poolest Euroopast tagasi tõmbuda, vähemalt sama vana kui NATO.

See aga ei tähenda, et Walesis lubatust taganeda tohiks. Ehkki kaks protsenti tähendab eri riikide puhul väga erinevaid summasid, ütleb analüüsi teinud mõttekoja Carnegie Europe direktor Jan Techau tänases lehes, et näitab vajadus investeerida julgeolekutagatistesse siiski midagi selle kohta, kui palju on riigid valmis enda kaitsmise nimel pingutama.

Eestile on see küsimus suure tähtsusega. Aasta eest Walesis kinnitati NATO valmisoleku tegevuskava, millega lepiti kokku, et NATO idatiival, sealhulgas Eestis, jätkub ja suureneb NATO vägede kohalolek, kuni olukord seda nõuab. Peamine küsimus Eestile on, kas NATO suudab hoida valmisoleku ja julgestuse taset, mida Walesis lubati, sest vägesid valmisolekus hoida on väga kulukas.

Meile on oluline, et kahe protsendi kriteeriumit ei kantaks maha kui lihtsalt intellektuaalselt huvitavat mõtet, vaid et see püsiks tõsiseltvõetava mõõdikuna.