Eesti Tallinn. Ühiskondline iseloomustus.
Tartu kohta on mõneltpoolt öeldud, et see kõige Eestilikum linn olevat. Kui sellega rahvuslist iseteadvust ja Eesti vaimuelu on mõeldud, siis võiks niisuguse arvamisega teatava määrani nõus olla.
Postimees 1910. aastal: Tallinna ühiskondline iseloomustus
9. oktoober 2015, 11:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis aga politikasse ja majandusesse puutub, siis tuleb Eesti linnade seas ilma kahtluseta Tallinnat esimese pulga pääle seadida. Eesti Tartu on alles sakslaste saapakontsa all niihästi politiliselt kui majandusliselt; Tallinn on ahelad purustanud ja peremeheks jõudnud saada.
Tallinn on kahtlemata ka praeguse aja linna kodanlise Eesti üleüldise jume kujukam ja algupäraseim edustaja. Siit paistab kõige selgemini ja varjamatumalt vastu esimese tõusikutepõlve saamise-khaos, kirju segadus kõige oma looduserahvaliku otsekohesusega. Meil tuhandatel endistel kõrtsimeestel, mõisa aidameestel, angeldajatel ja muil «majanduse» meestel, kes oma suure hulgaga sajaaastased «kulturakandjad» lahingu väljal löönud, on ühistunnet vähe, rahvuslist iseteadvust pea-aegu sugugi. Inimeselik päätõukejõud – omakasu avaldab ennast nende juures kõiges oma algjõuulikus kärpimatuses. Haritlasi, kes siia elama asunud, tõmbavad pehme elu võimalus ja tõusikute sooõhukond peagi enestega kaasa; vaimlised huvid, mis neil «veel koolipingil» võisivad olla, auravad mõne aasta jooksul ära, ja nende asemele astuvad «realsed huvid», nende kõrval töötavate harimata «realpolitikameeste» käest kõige otsemal teel laenatud idealidena.
09.10.1910