Esmaspäeva hommikul valitses Tallinna börsil pidulik meeleolu. Börsinimekirja lisandus uus väärtpaber – LHV Grupi võlakirjad. Sõnavõtuga esines börsijuht Rauno Klettenberg, LHV Grupi juht Erkki Raasuke pidas ettekande panga tegemistest. Seejärel helistasid Raasuke koos LHV panga juhi Erki Kiluga kella, mis kuulutas sümboolselt kauplemise selle väärtpaberiga avatuks. Kõik oli nagu päris.
LHV võlakiri, mille intressimäär on 7,25 protsenti, oleks üsna hea investeerimisobjekt. Tegemist on küll tunduvalt riskantsema investeeringuga, kui seda on hoiused või tavalised võlakirjad, sest juhul kui pangas midagi viltu peaks mema, saavad võlakirjainvestorid oma raha tagasi eelviimases järjekorras. Kõige viimaseks jäävad Rain Lõhmus ja teised aktsionärid.
Siiski võib võtta lahjemat mürki, et LHVga lähitulevikus midagi hullu ei tohiks juhtuda ning võlakirjainvestorid on hiljemalt kümne aasta pärast oma raha ilusasti tagasi saanud.
Palju kangemat mürki võib aga võtta selle peale, et neid võlakirju te börsi kaudu siiski osta ei saa. Nimelt on väärtpaberite nimiväärtus 50 000 eurot ning kokku on neid emiteeritud vaid 318. See tähendab, et väärtpaberit saavad osta ainult väga jõukad inimesed ning juhul, kui keegi nende praegustest omanikest soovib neid müüa. Erkki Raasukese sõnul on võlakirjaomanikke 60 ringis, mis tähendab, et keskmiselt on ühe investori käes viis LHV Grupi võlakirja. Sama hästi kui ainus võimalus kõrvaltulijal väärtpaberit soetada tekib siis, kui kellelgi neist viiest tosinast investorist on ootamatult väga halvasti läinud ning ta on raha saamiseks sunnitud võlakirja(d) kiiresti maha müüma.
Arvata võib, et ka uute, kuu lõpus börsile tulevate võlakirjadega, mida saavad märkida kõik huvilised ning mille nominaalväärtus – 1000 eurot – on mõnevõrra väikeinvestorisõbralikum, erilist kauplemist ei toimu. Tallinna börsil on noteeritud võlakirju ka varem, aga kauplemine nendega on olnud väga loid.
Ka Raasuke tunnistas, et veenvaid ratsionaalseid põhjusi võlakirjade börsil noteerimiseks ei ole. Kuna pank kavatseb juba järgmise aasta suvel noteerida ka aktsiad, on tema sõnul üks võlakirjade noteerimise põhjusi protsesside läbimängimine.
Aktsiate avalik esmaemissioon ehk ettevõtte börsile viimine ja seal hoidmine on keeruline ning üldsuse poolt hoolikalt jälgitav protsess. Börsi lähiajalugu on näidanud, et reglementi jälgitakse piinliku täpsusega ning trahvi võib saada üsna kergesti, näiteks kui juhatuse liikme volituse pikendamisest õigel ajal teada ei anta.
Börs on olnud juba pikemat aega varjusurmas. Viimane börsidebüüt toimus viis ja pool aastat tagasi ning investorid ootavad pikisilmi uusi ettevõtteid, mis võiks kodumaisele aktsiaturule taas elu sisse puhuda.
Loodame, et kui mitte varem, siis hiljemalt aasta pärast saame taas päris börsist rääkida, senikaua peame seda mängima.
Loodame, et kui mitte varem, siis hiljemalt aasta pärast saame taas päris börsist rääkida, senikaua peame seda mängima.