Kui sotsiaaldemokraadid Jevgeni Ossinovski juhtimisel kuu aega tagasi valitsuses jätkata otsustasid ja oma portfellid ümber mängisid, pani avalikkust kõige enam kulme kergitama erakonna senise esimehe ja kogenud kaitseministri Sven Mikseri asendamine riigikogu liikme Hannes Hansoga. Seaduspära, et töötavat asja üldiselt ei parandata, lükati ümber. Tõepoolest, miks siis nii tehti?
Nii Mikser kui Hanso väljendasid senisest ametist lahkudes kahetsust, samas on mõlemad mehed eri sõnastuses öelnud, et nii lihtsalt oli vaja. Ossinovski tahtis valitsusse tulla ja soovis oma meeskonda valida, kuid miks-küsimus jääb endiselt õhku. Ka pärast uue kaitseministri esimest pikemat sisulist usutlust, mida saab lugeda tänasest Postimehest.
Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase juhitud kolmikliit kõikus suvel päris korralikult, sest peale sotside sai endale uue esimehe Margus Tsahkna näol ka teine koalitsioonipartner Isamaa ja Res Publica Liit. Mõnikord vahetatakse üks mängija platsil teise vastu mitte oskuste, vaid muude omaduste pärast – et tekitada tiimis teistsugune keemia. Võimalik, et sotside ministrivahetused aitasid teatud pingeid leevendada.
Kuid see on asja poliitiline külg. Sisulises plaanis pole vähemalt kaitseministri puhul asi kompetentsuses või ebakompetentsuses. Tõsi, Hanso poliitikukarjäär pole olnud kuigi pikk, ent see-eest tuntakse teda hästi ametnikuna, diplomaadina, sõnaosava välis- ja julgeolekupoliitika analüütikuna ning erudeeritud maailmarändurina. Pole kahtlust, et endine kaitseministeeriumi nõunik saab ka kaitseministrina kenasti hakkama, mida kinnitab ka värske usutlus.
Vahest kõige huvitav saab olema jälgida, milliste inimesteni viivad Hanso juhitud personalivalikud ministeeriumis.
Laias laastus jätkab Hanso ministrina sealt, kus Mikser pooleli jäi. Kõik hanked ja investeeringud lähevad sujuvalt edasi. Tänases intervjuus teeb Hanso ka kaitseministrile kohaselt poliitkorrektse avalduse hoida kaitsekulutused kahe protsendi SKT tasemel. Sotside seast on eri aegadel kostnud hääli, et seda raha võiks ka mujal kasutada. Samas on erakonnad opositsioonist koalitsiooni jõudes sageli populistlikest seisukohtadest loobunud.
Sellest, kas ministeeriumis hakkavad puhuma ka mingid uued tuuled, annavad lähiajal tunnistust personaliotsused. Täitmist ootab kaitsepoliitika asekantsleri koht ning uue juhi saab teabeamet. On kõnekas, kas inimesed kerkivad nii-öelda uute väljakutseteni majasisesel karjääriredelil või eelistatakse süsteemiväliseid kandidaate.
Hanso on poliitikuleiba süües Kuressaare linnapea kohal, samuti praegusel lühikesel riigikogu perioodil säilitanud avatuse ja suhtlemissoovi. Loodetavasti hoiab ta seda joont ka kaitseministrina, näiteks eespool mainitud personalivalikuid selgitades. Samuti on oluline, et ta ei laseks üksikute inimeste põhjustatud sallimatuseskandaalidel kahjustada kaitseväe ja Kaitseliidu head mainet ning usaldusväärsust.