Õpetajate Leht reedel: eripedagoogid logopeedidele appi, eesti keele oskus kui inimõigus ja seletuskiri õpetajale
1. oktoober 2015, 17:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpetajate auhinnagala «Eestimaa õpib ja tänab»
3. oktoobril ETV otseülekande vahendusel tuhandetesse kodudesse jõudva õpetajate auhinnagala «Eestimaa õpib ja tänab» õhtujuhina astub koos näitleja Andrus Vaarikuga üles koorijuht ja Tallinna 21. kooli muusikaõpetaja Lydia Rahula, kes mullu võttis samal laval vastu aasta põhikooliõpetaja tiitli.
Isoleeritud õpetaja
Raivo Juurak annab ülevaate õpetajahariduse üleeuroopalisel hariduskonverentsil Iirimaal Dublinis räägitust. Konverentsil rõhutati, et Euroopa Liidu riikidel on viimane aeg töötada välja õppematerjalid, mis toetavad projekti-, rühma- ja paarisõpet ning muid koostööpõhiseid õppevorme kasutavaid õpetajaid.
Eripedagoogid logopeedidele appi
Lasteaiad ja koolid otsivad logopeede taga tikutulega ja palkavad suures hädas ka kvalifikatsioonile mittevastavaid inimesi. Ehk tasub hoopis suurendada eripedagoogide rolli, soovitavad ülikoolide teadlased.
Vaimuelu sentimeerimine
«Valitsuskommunikatsioon ujutab rahvast üle sõnumitega julgeolekust ja heaolu kasvust, seda eriti elanikkonna vähem kindlustatud kihtides. Mida aasta edasi, seda keerulisem on isegi rahvaesindajal, rääkimata siis kaugvaatlejast, teada ja aru saada, mida üks või teine konsolideeritud rida eelarves endas peidab. Seda tragikoomilisemad on avalikkuse ette vupsavad üksiksummad, mis on karjuvas vastuolus nii vastutustundlikkuse kui ka üldse pikema planeerimise printsiibiga, mistõttu pigem peaks eelarve eelnõu nimetama jonni- ja juhutuju eelarveks,» kirjutab Kaarel Tarand.
Eesti keele oskus kui inimõigus
Kallavere keskkooli ja Mustjõe gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Mari Speek soovitab kehtestada vene põhikoolis nõude, et 60% õppeainetest tuleks seal õppida eesti keeles. Tulemus oleks see, et gümnaasiumis ei käiks eesti keeles õppimine vene noortele enam üle jõu.
Kolm tuhat moosi- ja künnihuvilist Olustveres
Raivo Juurak tutvustab Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli seekordset, mõnevõrra muudetud formaadiga hoidiste messi, kohaliku toidu laata ning kutsekooliõpilaste rahvusvahelist künnivõistlust, kus oli kohal üle kolme tuhande külastaja.
Teadusharidus: Õpe teaduskeskuses on enamat kui mürts, pauk ja toss
Avatud õpiruumi pakkuvaid asutusi tuleb järjest juurde ja erksamad õpetajad kasutavadki nende võimalusi agaralt. Kuidas pakkumiste rägastikus valida? Õpetajate Lehe vestlusringis osalesid AHHAA õppeprogrammide juht Liina Vaher, haridustöö koordinaator Matti Orav, Energia Avastuskeskuse juhataja Kertu Saks ja TTÜ Mektory tehnoloogiakooli koordinaator Kristina Piliste.
TÜ haridusteaduste instituudis uuritakse rahvusvaheliselt väärtuslikke teadusteemasid
TÜ haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijen ja haridustehnoloogia professor Margus Pedaste tutvustavad Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis tehtavat.
Kolm soovi õppeaasta hakul
«Minu kolm soovi näitavad, mida saaksime aega ja liigseid ressursse kulutamata lasteaias ära teha. Head mõtted, koostöö ja vabatahtlikkus peaksid olema märksõnad,» avaldab lasteaiaõpetaja Eve Sepper. Head mõtted on seekord inspireeritud Ameerikast.
Tudengilinn Tartu – hea asukoht ja madalad eluasemekulud
Igal sügisel astub Tartu ülikooli kohalike üliõpilaste kõrval hulk välismaalasi. Hiljuti avaldas portaal StudyPortals tagasisideuuringu tulemused, välisüliõpilased olid uuringus hinnanud maailma eri ülikoolide taset. Tartu ülikooli tagasiside oli niivõrd hea, et tõi kaasa rahvusvahelise välisüliõpilaste rahulolu auhinna. Õie Tähtla intervjueeris Urooj Fatimat, kes õpib Tartu ülikoolis ärijuhtimist, ja Kristīne Lipiņat, kes õpib rahvusvahelisi suhteid ja regiooni uuringuid.
Priit Põhjala harutab keelesõlmi nii tööl kui ka kodus
Õpetajate Lehe esimene laureaat, arvamusveeru «Keelekaste» autor Priit Põhjala (33) harutab keelesõlmi nii tööl kirjastuselaua taga, kodus abikaasaga kui ka puhkehetkel sõpradega. «Sõbradki teavad, et meiega kohtudes triivib jutt varem või hiljem keelele, olgu impulsiks joodava veini nimi või kellegi omapärane hääldus,» mõtiskleb Põhjala.
Haridusajakiri hoiab ja arendab teadlaste emakeelt
Üha enam ingliskeelseks muutuvas teadusilmas on meeldiv erand 2013. aasta sügisest ilmuv Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Kaks korda aastas elektrooniliselt väljaantava ajakirja käivitas Tartu ülikooli haridusteaduste instituut koostöös TLÜ ja Eesti akadeemilise pedagoogika seltsiga. Ajakirja vastutav toimetaja on TÜ haridusteaduste instituudi algõpetuse dotsent Krista Uibu.
Laura Salu: «Vaheldusrikkus toob ellu värskust»
Laura Salule, kes kaks aastat tagasi alustas ettevõtlusega ning lõi koos sõpradega firma Movemytalent, meeldib kogeda ja katsetada erinevaid asju. Muuhulgas on ta töötanud õpetajana, käinud ümbermaailmareisil ning saanud tuntuks Moosi-Laura moosidega.
Õpetajate laps
«Alati oli elutoa laual hunnik parandamist vajavaid vihikuid või kursuseprojekte. Sageli käis lapsevanemate koosolekuks kõne kirjutamine või näitlikeks tundideks ettevalmistus,» meenutab moedisainer ja kunstnik Anu Samarüütel-Long «Elupildi» rubriigis oma lapsepõlve.
Seletuskiri õpetajatele: miks minust ei saanud karu-uurijat
Uues rubriigis «Minu õpetajad» meenutab Rainer Kerge oma käänulist rada bioloogiahuvilisest gümnasistist ajakirjanikuks ning õpetajaid ja karusid, keda ta sel teel kohtas.
Õpetajate Leht kümne euroga terveks aastaks
1.–31. oktoobrini saab tellida ÕPETAJATE LEHTE aastaks vaid 10 euroga! 10 euroga saab tellida telefonil 617 7717 (kindlasti öelda märgusõna «ÕPETAJAKUU») või aadressil http://www.tellimine.ee/opetajakuu