Eesti ja Läti on õiges äratundmises, et nende saatus ajalooliselt ja geograafiliselt tihedalt seotud on, politiliselt lähenenud, ühisesse kaitseseisukorda astunud. Ja nad erinevad välispoole seega palju tugevamatena kui eraldatult.
Postimees 1926. aastal: Eesti ja Läti liidust
Et sinnamaale jõuda, on tulnud mitme vana eelarvamisega murda, lahkuminevat rahvaste iseloomus heatahtlikult hinnata ja rohkem ja rohkem seda rõhutada, mis meil sarnaseks on kujunenud ühisel pinnal ühistes elutingimustes elades ja veresugulasteks saades Eesti hõimurahvaste liivlaste ja kurelaste kokkusulamises lätlastega. Meid on kunstlikult lahus hoitud endistes oludes, kus meie sakslastest koorekihil tuleviku väljavaadetes tarvis oli oma mõju siin maal kultuuriliste ja politiliste vahetalitajatena maksma panna ja maksmas hoida.
Balti hertsogiriigi asutamise mõte oli selle politika haripunktiks, selle mõtte läbikukkumine ka tema lõpujaamaks. Nüüd oleme ilma kunstliku vahetalitajata üksteise najale tugenud ja seega aluse pannud Balti rahvaste ühinemisele. Meil on ühine ja suurem külgetõmbamise jõud üle Soome lahe ja ka lõuna poole. Balti liidu mõte, mille teostamisel nii palju tegelikke raskusi on ilmsiks tulnud, on siiski seda eluvõimelisem, mida tihedamini Eesti ja Läti liituvad. 2.10.1926