Taavi Rõivas: tuleva aasta riigieelarve on läbimõeldud ja vastutustundlik

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Rõivas
Taavi Rõivas Foto: Tairo Lutter

Peaminister Taavi Rõivas ütles järgmise aasta riigieelarve eelnõu algatamisel riigikogus, et eelarve aitab astuda sammu lähemale, et Eestist saaks uuendusmeelse ja paindliku ühiskonnakorraldusega riik, kus on hea töötada, kus kogu ühiskond on kaasatud majanduskasvu hüvede loomisesse ja jagamisse ning mida tuntakse hea ärikeskkonna, maailmakultuuri rikastava loomingu ja sõbraliku rahva poolest.

Eesti riigiteenistuja Eston Kohver, kes rööviti Eesti vabariigi territooriumilt rahvusvahelist õigust eirates, on tagasi kodus. Aasta ja kolm nädalat kestnud ebaõiglus on läbi. Ma tänan veel kord kõiki, kes tegid tõsiseid pingutusi tema vabastamise nimel nii kodus Eestis kui ka meie sõpru, partnereid ja liitlasi välismaal, kes häälekalt ebaõigluse lõppu nõudsid. Ma tänan Eston Kohvrit vapruse eest ja kõiki Eesti inimesi, kes ei kaotanud kordagi usku Eesti riiki.

Hea riigikogu, hoides riigina ühte, ei ole mitte miski võimatu. Koos suudame rohkem, sest Eestile on jaankrossilikult omane olla oma piiridest suurem. Teha enam, kui meilt oodatakse. Teha isegi rohkem, kui ise eneselt ootame.

Äsja andis vabariigi valitsus teile üle 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, mille maht on 8,9 miljardit eurot. See on üle nelja protsendi rohkem, kui 2015. aastaks riigieelarvega planeerisime. Andsime teile üle läbimõeldud ja vastutustundliku eelarve, mis muudab Eesti inimeste elu paremaks. Eelarve, mis tagab julgeoleku, aitab kaasa sissetulekute kasvule ja suurendab heaolu kõigil, lastest kõige väärikamateni.

Kuigi valdava osa maailma elanike jaoks on Eesti juba unistuste heaoluühiskond, on meil küllaga asju, mida saame teha veel paremini.

Lugupeetud saadikud, ma soovin, et Eestist saab riik, kus on saavutatud Põhjamaade elatustase ja turvalisus, kuid mis on nii sotsiaalselt paindlikum kui tehnoloogiliselt dünaamilisem. Riik, mis on hästi kaitstud ja majanduslikult edukas, avatud ja erinevusi salliv, võrdseid võimalusi tagav ja perekonda väärtustav. Riik, mille euroopalikkus on vankumatu ja mis on kindlalt osa läänelikust kultuuriruumist. Ja laenates ajaloolaselt Niall Fergusonilt, siis oleme osa läänest, mis pühib tolmu oma strateegialt, õpib end taas kaitsma ja seisab ühtselt enda väärtuste eest maailmas, nagu ta seisis Eston Kohvri eest.

Aasta tagasi siin puldis 2015. aasta eelarvet üle andes rõhutasin, et meie julgeolekukeskkond on muutunud ja seda pikaajaliselt. Nüüd, aasta hiljem, käib Ukrainas ikka veel sõda. Enamgi veel, lisandunud on uusi ohte, mis tunduvad justkui kaugel, kuid mida ignoreerida oleks lausa rumalalt lühinägelik. Ei ole kahtlust, et ka Euroopa lõunapiiri taga toimuv mõjutab otseselt seda, kuidas meie Eestis elame. Sõda Süürias, konflikt Liibüas, ISISe kui nähtuse teke.

Paljuski just need konfliktikolded on põhjuseks, miks Euroopa seisab silmitsi suurima põgenikekriisiga pärast Teist maailmasõda.

Läbimõeldud riigikaitse ja tugevad liitlassuhted on läbi aastate taganud meile julgeoleku ja kindlustunde. Eesti diplomaadid, riigiametnikud ja poliitikud on järjepidevalt selle nimel töötanud. NATO liikmesuse kõrval on sama oluline vastutus kuulumisest Euroopa Liitu. Euroopalikest väärtustest rääkimine pole korraga enam vaid suusoojaks. Sõnu tuleb kinnitada tegudega. Kriis on paisunud nii suureks Euroopas, et kogu vastutus ei saa jääda nende riikide õlule, kuhu sõjapõgenikud saabuvad. Eesti ei ole isoleeritud saar, mida mujal toimuv puutumata jätaks. Eesti euroopalik ning väärtuspõhine kohus on kriisi lahendamisse panustada vastutustundlikult ja solidaarselt. Ükskõik, kas väiksel lapsel kingapaelu sidudes või maaslamajat aidates – ükski inimene pole suurem sellest, kui ta kummardab, et aidata abivajajat.

Euroopalikud väärtused on osa meie identiteedist. Me järgime teatud põhimõtteid ja hoiame kindlalt kinni demokraatia põhialustest. Meil on isiku- ja sõnavabadus, me mõistame ja peame teineteisest lugu, me arutleme, argumenteerime ning vastutame oma sõnade ja tegude eest. Eestis ei ole ega saa olema kohta ebaaususel või iseenda huvide kehtivatest seadustest kõrgemale tõstmisel. Mis tahes tasandil korruptsioon on tõsiseks ohuks meie väärtustele ning kirvehoop meie riigi alustaladele.

Selleks, et tagada Eesti riiklik julgeolek, jätkame vastutustundlikult ning järjepidevalt panustamist Eesti riigikaitsesse. Ka järgmisel aastal ületab Eesti panus riigikaitsesse kokkulepitud NATO taset, kaht protsenti sisemajanduse koguproduktist. Kahele protsendile lisaks katame kulud, mis on seotud Eestis viibivate NATO liitlaste pideva kohalolu ja NATO nähtava heidutuse tugevdamisega. Eesti julgeolek on kindel, sest me võtame riigikaitset tõsiselt ja täidame oma liitlastele antud lubadusi.

Niisama oluline kui sõjaline kaitse on riigisisene turvalisus. Selleks, et Eesti ja Venemaa vahel oleks maksimaalselt turvaline piir, investeerime järgmisel aastal piiri väljaehitamisse 20 miljonit eurot. Seda on rohkem kui kunagi varem. Me investeerime ka politsei- ja piirivalveametnike väljaõppevõimaluste parandamisse, tugevdame kiirreageerimise võimekust ning uuendame sisejulgeoleku töötajate varustust. Me teeme kõik selleks, et meie riigi julgeolekut tagavate inimeste töötingimused oleksid motiveerivad – politsei- ja piirivalve ning päästeameti töötajate palgafond suureneb järgmisel aastal nelja protsendi võrra.

Eesti riigi kaitsmiseks peavad valmis olema kõik riigiasutused ja ka tegelikult kogu ühiskond. Me jätkame laiapindse riigikaitse elluviimist, keskendudes elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamisele.

Lugupeetud riigikogu, ma leian, et riik tohib majandusse otseselt sekkuda nii harva kui võimalik ja üksnes seal, kus see on vajalik. Aga riik peab ettevõtjatele looma majanduskasvu toetava keskkonna, sest heaolu ja sissetulekute püsiva suurenemise tagab üksnes majanduskasv. Euroala riikide võrdluses kasvab Eesti majandus küll kiiresti, kuid kas me oleme sellega rahul? Ei. Mõni protsent kasvu on Eesti jaoks on selgelt liiga vähe.

Kasvu kiirendamiseks langetame tööjõumakse ning panustame tootlikkuse, ekspordi ning investeeringute suurendamisse. Juba on teie poolt heaks kiidetud tulevaste aastate maksuvaba miinimumi tõus, samuti langetame lähiaastatel sotsiaalmaksu. Selleks, et meie inimesed elaksid kauem ja tervemalt, jätkame pahede maksustamist läbi alkoholi- ja tubakaaktsiisi määrade suurendamise.

Majanduskasvule aitab kaasa ka see, kui riik ei pane ettevõtete õlule asjata  halduskoormust, vaid otsib pidevalt võimalusi avaliku sektori tõhusamaks muutmiseks, reeglite lihtsustamiseks ning bürokraatia vähendamiseks. Peame oluliseks aidata täna neid, kes tänu nutikale spetsialiseerumisele veavad homset Eesti majanduskasvu. Me toetame ettevõtteid uute tehnoloogiate ja materjalide kasutuselevõtul. Me aitame neid, kes arendavad suure lisandväärtusega tooteid ja teenuseid koos ülikoolide ja teadusasutustega. Me näeme suurt pilti ja tähtsustame haridust. Oleme kokku leppinud õpetajate palga tõstmise 120 protsendini Eesti keskmisest ning loome eeldused, et teadlastel ja inseneridel oleks kindel järelkasv.

Head riigikogu liikmed, elu meie ümber muutub iga päev. Muutusi saab võtta arvesse ja neile reageerida, neid saab ka ise esile kutsuda või hoopis ignoreerida. Valitsusel peab lisaks kokkulepitud prioriteetidele olema ka paindlikkus reageerida muutunud oludele.

Üleeelmisel nädalal ütles vabariigi president teile siitsamast kõnepuldist, et põllumajanduses tekkinud raske olukord pole vaid ühe majandusharu küsimus, see on linnadest väljaspool toimiva maaelu kestmise küsimus. Vabariigi valitsus on solidaarne kriisiga võitlevate Eesti põllumeestega ja suunab järgmisel aastal põllumajanduse ja maaelu arendamisse kokku 144,8 miljonit eurot. Kriisis sektoritele eraldame riigieelarvest veel täiendavad 7,6 miljonit eurot, millest kolm miljonit maksame välja juba sel aastal. Kokku oleme selle aasta jooksul otsustanud põllumajandusse suunata circa 40 miljonit eurot erakorralist kriisiabi, millest lõviosa läheb piimandussektori toetamiseks ning seakatku ennetamiseks ja tagajärgedega võitlemiseks.

Head saadikud, ma olen täna mitmel korral rääkinud vastutustundest. Olen rääkinud ka Eesti saamisest Uueks Põhjamaaks, mis on sama jõukas ja turvaline kui vanad Põhjamaad, aga dünaamilisem, paindlikum ja reageerib muutustele kiiremini.

Eesti tööealine elanikkond väheneb ja seetõttu ei saa ka riigilt palka saavate töötajate arv suureneda. Vähendame 2016. aastal riigiteenistujate hulka, tsentraliseerime tugiteenuseid, võtame senisest suuremas ulatuses kasutusele e-teenuseid ja vähendame valitsemisalade majandamiskulusid keskmiselt kolme protsendi ulatuses. Säästetud raha suuname eeskätt nende ametikandjate palgafondi, kelle sissetuleku ja heaolu tõus teenib meie kõigi huve enim. Tuleval aastal suureneb õpetajate, kultuuritöötajate, sisejulgeoleku ja sotsiaalhoolekande töötajate palgafond neli protsenti, millele lisandub kogu efektiivsuse kasvust saavutatav sääst.

Registreeritud tööpuudus on langenud neli protsenti ja üle Eesti on tuhandeid täitmata töökohtasid – praegu on parim võimalik aeg viia ellu 2016. aasta keskpaigast rakenduv töövõimereform, mis aitab tööellu ka vähenenud töövõimega inimesed. Seni kõrvale jäänud inimeste tööleaitamine teeb Eesti mitmes mõttes tervemaks.

Kõige kindlam toimetuleku tagatis on loomulikult tasuv töö. Ja kuigi tööpuudus Eestis väheneb ning palgad kasvavad, on ka neid, kes vajavad riigilt tuge. Teile üleantav eelarve parandab perede toimetulekut ja annab suurema kindluse homse päeva ees ka väiksema sissetulekuga ning eakatele inimestele.

Jaanuaris tõuseb esimese ja teise lapse toetus 45 eurolt 50-le. Lisaks kahekordistab valitsus lasterikaste perede kodutoetusi, investeerib täiendavate lapsehoiukohtade loomisesse ja puuetega laste hoiuteenuse pakkumisse.

2016. aastal tõuseb maksuvaba tulu 154 eurolt 170 eurole. See tähendab 2040 maksuvaba eurot aastas. Väiksema sissetulekuga inimestel tekib uuel aastal võimalus saada tagasi töötasudelt aasta jooksul tasutud tulumaks. Riigi tuge vajavate perede toetamiseks tõuseb järgmisel aastal oluliselt toimetuleku määr, mis seniselt 90 eurolt kasvab 130 euroni pereliikme kohta.

Me ei unusta ka meie eakaid ja neid, kes on Eesti elu edendamisse oma tööga panustanud. Et vanaduspõlv oleks toimekas ja väärikas, tõuseb keskmine vanaduspension 5,7 protsendi võrra 375 eurolt 395 euroni ning on ka tulevikus maksuvaba. Suurendame märkimisväärselt ka ravikindlustuse vahendeid, et anda kõrge ea tõttu tervise eest rohkem hoolt kandma pidavatele inimestele suurem kindlustunne.

Austatud riigikogu, kuigi valdava osa maailma elanike jaoks on Eesti juba unistuste heaoluühiskond, on meil küllaga asju, mida saame teha veel paremini. Meie eesmärk on arendada Eestist riik, kus on hea töötada ja kust pole vaja minna tööd otsima välismaale. Riik, kus kogu ühiskond on kaasatud majanduskasvu hüvede loomisesse ja jagamisse. Riik, mis on uuendusmeelse ja paindliku ühiskonnakorraldusega. Riik, mida tuntakse hea ärikeskkonna, maailmakultuuri rikastava loomingu ja sõbraliku rahva poolest. Järgmise aasta riigirahanduse töödokument aitab meil igas mainitud valdkonnas astuda nendele eesmärkidele pikka sammu lähemale.

Kutsun teid üles toetama vabariigi valitsuse esitatud 2016. aasta riigieelarve eelnõu ja soovin riigikogule asjalikke eelarve-arutelusid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles