Sirje Niitra: kloori salaühing

Sirje Niitra
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirje Niitra
Sirje Niitra Foto: SCANPIX

Ajaloost on teada mitmeid salaühinguid, mille toimimisest keegi midagi teada ei tohi. Need on alati inimesi ligi tõmmanud, sest kuuluda väljavalitute hulka on ju nii ahvatlev. Enamasti on tegu siiski süütute oganisatsioonidega, mis kellelegi kahju ei tee ja sellistena on neid ka aktsepteeritud. Facebooki suletud rühmitus kloordioksiidi ehk MMSi (Magic Mineral Solution) propageerimiseks on siiski midagi hoopis muud. Julgen arvata, et see koondab (muidugi juhul, kui inimesed on sellega ise ühinenud) väheteadlikke ja kergesti mõjutatavaid inimesi, kes usuvad seda, mis neile ette söödetakse.

Kui siia lisada mitmel pool Eestis toimunud MMS-koolitused sõnaosavate müügimeeste juhtimisel, siis pole midagi imestada, et nii paljud selle lollusega kaasa on läinud.

«Ma ei tea keemiast midagi, aga ainuüksi sõna «kloor» ehmataks mind sellisest asjast eemale,» ütles üks ajalehest uudist lugenud vanaema. Enamik ei mõista, kuidas saab midagi sellist sisse sööta oma lapsele, keda ju kaitsma peame.

Aga miks seda ikkagi tehakse? Esiteks on tegu sotsiaalmeedia tagant tõugatava massipsühhoosiga – kui teised teevad ja mõned neist väidavad, et on abi saanud, siis võiks ju proovida. Kui haridust napib või on analüüsivõime nõrk, on väga kerge sellisesse osavalt punutud võrku langeda.

Teiseks ütleb vanarahvas, et häda ajab härja kaevu. Me keegi ei tea, kuidas toimime, kui meid või mõnda meie lähedast on tabanud ravimatu haigus. Tõenäoliselt haaraksime ka kõige peenemast õlekõrrest kinni. Ega’s muidu oleks nii palju kliente ja ei õitseks äri kõikvõimalikel imeravitsejail, selgeltnägijail, pendli- ja kristallkuuli keerutajail.

Arstid teavad, et imeravimit, mis raviks korraga mitut erinevat haigust, pole olemas. Sellist pole ka loom- ja inimkatsetes testitud ning kõik vajalikud müügiload saanud ravimite hulgas. Eriti tähelepanelik tasub olla aga igasuguste ainete manustamise suhtes, mille toimet pole teaduslikult kontrollitud.

Enamik meist ei suuda mõista naisi, kes eksperimenteerivad kahtlast ainet andes omaenda lastega. «Kuidas on võimalik, et ma söödan oma tütrele või pojale nohu korral sisse ainet, mida kasutatakse basseinide puhastamiseks või esemete valgendamiseks?» küsime. Ometi seda tehakse, ehkki hoiatusi võib leida nii meie kui välisriikide meediast.

Üks naine lootis kõiki baktereid tapvat ainet manustades, et see viib ühtlasi ära tema lisakilod ja sattus mürgistusega haiglasse. Kuhu edasi? Loodame, et me ei pea varsti kuulma mõne lapsega samal põhjusel juhtunud õnnetusest. Selleks tuleb tegutseda kõigil, kes sellist hullust peatada suudavad, ja teha seda nüüd kohe.

Teadlikult kellelegi mürgi andmine on kuritegu. Eriti väärib karistamist, kui seda teeb lapsevanem lapsele, kes igas mõttes on temast sõltuv ja ei saa vastu hakata. Veidi liialdades võib sellist tegevust juba tapmiskatseks nimetada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles