Argo Ideon: Vadimi väärtused

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Argo Ideon
Argo Ideon Foto: Toomas Huik

Tallinna sotside otsus esitada Jüri Pihlist vabanevale abilinnapea kohale Mustamäe linnaosa asevanem Vadim Belobrovtsev tekitas arutelu, et võimalik uus linnavalitsuse liige on venelane ning et selle sammuga püüavad sotsid valimistel venelaste hääli.


Mina ei tea, kas Belobrovtsev on venelane või mitte, sest Eestis on väga keeruline kedagi etniliselt määratleda. Ka küsimus, kuidas tänapäeval defineerida eestlast, on meil selgeks vaidlemata. Passi kanti märge inimese rahvuse kohta viimati Nõukogude ajal.

Rahvastikuregistris siiski leidub Eesti elanike kohta etnilise päritolu kanne – muul viisil ei saaks ju statistikaamet kokku lugeda, et 1. jaanuaril 2010 elas Eestis täpselt 922 398 eestlast ja 342 379 venelast.

Kuid vast on võimalik eksimishirmuta väita, et Eesti venekeelset kogukonda Belobrovtsev kindlasti esindab. Kui see on sotside meelest üks plussmärgiga argument mehe edutamiseks suurima omavalitsuse abilinnapeaks, pole ka seda kaalutlust raske mõista.

Emori viimase küsitluse järgi oli Eesti mitte-eestlastest valijate seas toetus Keskerakonnale 77 protsenti, sotsidele aga kolm protsenti. Keskerakonnaga mitmeid sarnaseid loosungeid tõstnud sotsid peaks olema püstiogarad, kui nad ei tee katsetki sellest valijasegmendist kedagi oma leeri saada.

Veidi rahvastikustatistikat: Tallinna linnavalitsuse seitsmest liikmest oleks koos Belobrovtseviga juba kolm muukeelsed poliitikud – ees ootavad teda Deniss Boroditš ja Yana Toom. Pealinnas aga elas 1. jaanuari 2010 seisuga 44,7 protsenti mitte-eestlasi ehk siis uuenev linnavalitsus vastaks suure täpsusega linna etnopildile. Midagi eriliselt imelikku selles ei leidu.

Eestis on olnud tavaks riigijuhtide rahvuskuuluvust mitte liialt rõhutada – põhiliselt argumendiga, et oluline on inimese pädevus, mitte aga rahvus või ka sugu. Põhimõtteliselt õige ja nii see võikski jääda.

Meenutades siiski näiteid vastupidisest, meenub ühena vähestest juhtumeist 2006. aasta piinlik tähenärimine – nii kummaline kui see ka pole – tsentristlikus Kesknädalas selle kallal, mitu protsenti mis verd täpselt leidub presidendikandidaat Toomas Hendrik Ilveses.

Pädevusejutu juures aga peaks pidama ka meeles, et kui Eestis tervikuna elab 68,8 protsenti eestlasi, siis pole päriselt võimalik, et neist ülejäänuist mitte keegi pole pädev riigivalitsemise kõrgematesse sfääridesse tõusma. Belobrovtsevi puhul on väike irooniakoht hoopis see, kuidas 2007. aasta aprillis avalikult pronksmehe teisaldamist tauninud mees nüüd toonast siseministrit Jüri Pihli kiidab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles