«Värsket verd» on vaja

Toomas Randlo
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elisabet Fura.
Elisabet Fura. Foto: SANDER ILVEST/

Rootsi parlamendi ombudsmani Elisabet Fura hinnangul tuleks Euroopasse saabuvatest migrantidest rääkides vaadata suuremat pilti, kust ilmneb, et näiteks Rootsile on migratsioonilained hästi mõjunud.

Migrantide vastuvõtmise teemal kõneledes tuuakse Eestis tihti näiteks Rootsit, seda nii positiivse kui mõnikord ka negatiivsena. Milline on teie hinnang Rootsi migratsioonipoliitikale? Kas Rootsi on inimesi vastu võttes käitunud õigesti või valesti?

Esiteks, ombudsmanina pole minu ülesanne poliitika kujundamine, kuid kodanikuna on mul oma arvamus. Usun, et meie migratsioonipoliitika on hea. Minu jaoks pole küsimus, kas võetakse liiga palju või liiga vähe vastu, vaid mulle valmistab muret perspektiivi tunnetuse puudumine. Poliitik näeb praegust olukorda kui probleemi, kus riik peab panustama. Pikemas perspektiivis aga toob migratsioon Rootsi ühiskonnale kasu.

Ühes suures Rootsi ajalehes avaldas üks ajaloolane hiljuti artikli, milles tuletas meelde, et juba alates 13. sajandist on iga kord, kui Rootsi on palju migrante vastu võtnud, järgnenud sellele õitseng ning ühiskonna areng. Inimesed kipuvad seda unustama. Poliitikud ja ajakirjanikud räägivad migratsioonist kui probleemist, selle asemel et näha selles võimalust või väljakutset.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles