Urmet Tambre: dekriminaliseerimine pole võluvits, millega ühiskonna probleeme lahendada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmet Tambre.
Urmet Tambre. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Mingi valdkonna kriminaliseerimine või dekriminaliseerimine ei ole võluvits, millega ainiti ühiskonna probleeme lahendada. Siin mängib olulist rolli meie kõigi suhtumine, tegevus või tegevusetus, leiab põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.

Eestis on kriminaalkorras karistatav narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemine, väikeses koguses edasiandmine, aine ebaseaduslikule tarvitamisele kallutamine, levitamise ettevalmistamine ning unimaguna, kanepi ja kokapõõsa ebaseaduslik kasvatamine. Karistatav on ka see, kui uimasteid antakse edasi alaealisele või soodustatakse nende tarbimist. Kõik see kannab ühte põhilist eesmärki – kaitsta Eesti rahva tervist.

Palju kritiseeritud uimastite käitlemise vastu võitlemise suund on tegelikult palju laiem kui ühe grupi kanepipopsutajate soov pingeteta ja vabalt kõikjal ainet suitsetada. Valitud suunal oleme suutnud ära hoida kurjategijate katseid hakata Eestis laialdaselt uimasteid tootma, meil ei ole tekkinud kortermajadesse narkolaboreid, suutsime tõkestada sünteetiliste kannabinoidide ehk Spice’i müüvate poodide tekke ning kurjategijad ei eelista Eestit transiidimaana.

Nende probleemidega võitlevad väga paljud n-ö leebema narkopoliitikaga Euroopa riigid, kes ei suuda enam keelatud ainete sissevedajaid takistada ja tonnide viisi ainet proovitakse konfiskeerida ainult hullema ärahoidmiseks. Selle tagajärjel on need riigid muutunud uimastite vahelaoks.

Tänu mõistmisele, koostööle ja järjepidevale ning kindlale visioonile on Eestis saavutatud suurt edu ning üldiselt on vähenenud raskete kuritegude toimepanemine. Kuigi uimastite tarvitamine muudeti meil väärteoks juba 2002. aastal, on narkokuritegudes näha paraku ainult kasvutrendi. Seda paljuski seetõttu, et ühiskonna mõttemaailmas ei ole muutust hoolimata surmade suurest arvust ja ainete ohtlikkusest toimunud.

Tänast statistikat ja üldist olukorda vaadates ei leia ma narkopoliitika leebemaks muutmisele ühtegi head põhjust.

Me peame iga päev kinni purjus autojuhte, viime kainenema inimesi ning lahendame vägivallakuritegusid, kus alkoholil on olnud väga selge ja kandev roll. Täpselt samad probleemid on ka narkootiliste ainete tarvitajatega. Seni, kuni me pole suutnud või tahtnud tegeleda enda väärtushinnangute muutmisega, ei ole me valmis uute uimastavate ainete legaliseerimiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles